Eramu elektripaigaldise kavandamist alusta koos eskiislahendusega

Uue eramu elektri­pai­galdise kavandamine algab sageli enne, kui krundil on omanik. Viimasel ajal on tavaks kujunenud, et krunt ostetakse arendajalt koos kõigi tehnokommunikatsioonide liitumistega. Detailplaneeringu ja arendusala tehnovõrkude projektidega määratakse ära liitumiskilbi asukoht, liitumisvõimsus (peakaitse) ja toitekaabli paigaldusviis. Liitumiskilp pannakse tavaliselt paika enne ehitustegevuse algust. Peakaitsme suurust on aga võimalik hiljem muuta. Arendaja ostab energiamüüjalt minimaalselt vajaliku koguse ampreid. Normaalne oleks alustada 3×20 A peakaitsmega. Toitekaabel liitumiskilbist eramu peakilpi paigaldatakse võimalusel pinnasesse ? on ilusam ja töökindlam.

Ostes krundi tehnokommunikatsioonide liitumisteta, võib küll esialgu võita rahas, kuid aja- ja närvikulu maksavad ka midagi.

Elektripaigaldise planeerimisega võiks alustada juba pärast eramu eskiislahenduste saamist. Soovitan soojalt sisekujundaja ja haljastusarhitekti palkamist. Tavainimene ei suuda ette kujutada hoonet, selle sisu ja ümbrust teda füüsiliselt nägemata, elektriprojekteerija on aga reeglina mitte eriti arenenud (koolitamata) ilumeelega tehnokraat. Hakates tegelema kujundusega pärast hoonekarbi, või mis veelgi hullem, pärast siseviimistluse valmimist, läheb see väga kalliks ja soovitud tulemus võibki saamata jääda.

Eelnevad probleemid lahendatud, hakkab tööle elektriprojekteerija. Paralleelselt peaksid tööd alustama ka kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, nõrkvoolu- ja valvesüsteemide projekteerijad. Tihtipeale on elektriprojekteerijal õigus projekteerida ka nõrkvoolu- ja valvesüsteemi seadmeid. Mis valdkonnas projekteerija pädev on, saab kontrollida majandustegevuse registrist.

Elektriprojekti saab lõpetada alles pärast kõikide eriosade projektide valmimist.

Kõigepealt tuleb paika panna peakaitsme suurus. Suuruse valikut mõjutab näiteks see, millega köetakse. Elektriküte on vaieldamatult kõige mugavam, kergemini juhitav, odavaim väljaehitamiseks, kuid kõige kõrgema energiaühiku hinnaga.

Valida tuleb ka sooja vee tootja. Levinud on elektriboiler, ka siis, kui põhiküte ei ole elekter. Peaaegu alati on majapidamises elektripliit ja pesumasin. Sauna kerise valib iga peremees ise. Elektrikerisel on omad eelised puukerise ees, näiteks mugavus ja puhtus. Kõik ülejäänud elektritarbijad on väiksema tähtsusega peakaitsme valikul.

Elektriprojekt käes, on aeg otsida ehitaja. Ei tasu heituda, kui suur ja tuntud elektritööde ettevõtja ei ole huvitatud teie pakutavast tööst.

Enamik eramute elektritöid tehakse firmade poolt, kus paigalduselektrike arv jääb alla kümne mehe. Tööde kvaliteet, garantii ja suhtumine tellijasse on paremgi kui suurfirmades.

Kindlasti tuleks kontrollida ehitaja tausta. Elektritööde ettevõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR).

Enamik kaablite montaa?e tehakse süvistatult, st varjatult. See tuleb odavam ja on ka nägusam. Tänapäeval puudub kõigile vastuvõetav pinnapealse montaa?i tehnoloogia (vanasti olid kuulo-juhtmed).

Ei ole mõtet süüvida elektritööde üksikasjadesse. Seda peavad teadma elektriehitajad. Eestis on kogu elektriehitus kaetud seadusandliku baasiga ? töid reguleerivad üheselt seadused, eeskirjad ja standardid. Elektrialase pädevuse omistamisele eelneb teatud staa? ja väga põhjalik teadmiste kontroll. Valesti ehitamisel on tegu laiskuse ja lollusega. Viimastel aastatel esineb elektriehituses seda õnneks üha vähem. Suuremad probleemid on üldehitajatega.

Ehitusseaduse järgi peab ehitise omanik määrama enne ehitamise alustamist omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud paragrahvi § 30 lõikes 4 nimetatud juhul ? eramu (üksikelamu) ehitamisel võib omanikujärelevalvet teha ehitise omanik ise.

Tore, hakkame siis kõik kontrollima elektriehitaja tegevust! See on muidugi jama. Otsima peaks ikkagi ehitajast sõltumatu elektriala isiku. Sobivaks isikuks on elektriprojekteerija ise.

Elektriehituse hind on kogemuse järgi umbes 10?12% eramu üldmaksumusest.

Autor: Tarmo Kübar