Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütuse kallinemise tõttu kaalub Soome transpordis biokütuse alternatiivi

    Nädalapäevad tagasi lõi Soome kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen töögrupi, mis hakkab uurima biokütuste perspektiivi transpordi alal. Seni on Soomes põhirõhk olnud biokütuste kasutamisel elektri- ja soojatootmises, kuna see on väiksemate kuludega ja keskkonnale mõjusam. Argument on olnud, et liiklusest õhku paiskuv saastekogus on suhteliselt väike.
    Teine argument on olnud maksutulu. Kui biokütuse kasutamisele teha maksusoodustusi, nagu näiteks Rootsis ja Saksamaal, jääks riigil see raha saamata. Kui biokütus maksust vabastada, läheks ELis aastaks 2010 seatud eesmärgi täitmine ? suurendada biokütuste (biodiisel, bioetanool, biogaas) osakaal transpordis 5,75 protsendile ? Soome riigile maksma 120 miljonit eurot. Nii pole Soome seni soodustuste tegemise teed läinud.
    Hetkel on biokütuste osakaal Soome transpordisektoris kaduvväike ? ca 0,1%, mis on ELilt pälvinud mitu märkust. Selle aasta lõpuks peaks biokütuste osakaal ELi riikide transpordis küündima 2%, võrdluseks on Rootsis vastav näitaja 3%. Rootsis on ka kasutusele võetud Soomes välja töötatud bioetanooli tootmise tehnoloogia, millele kodumaal rakendust ei olnud. Esimene tehas avati 2001 ning praegu on plaanimisel 4 miljardi Rootsi krooni suurune investeering kolme uue tehase rajamiseks. Seoses ELis kavandatava suhkrureformiga on aga nüüd ka Soomes alanud arutelud, kas mõnda suhkrutehast, mis muidu läheks sulgemisele, ei saaks rakendada bioetanooli valmistamiseks.
    Erinevalt Soome valitsusest toetab Rootsi biokütuste kasutamist transpordisektoris juba väga aktiivselt, mis võib osaliselt johtuda ka kohaliku autotööstuse heast lobitööst. Biobensiin E85 on Rootsis kütusemaksudest täiesti vabastatud ning viimases riigieelarves suurendas ja pikendas valitsus aastani 2011 maksusoodustusi biokütusel sõitvatele autodele. Stockholmi ja Göteborgi linnavõimud lubavad biokütust kasutavatele autodele tasuta parkimist ega nõua ummikumaksu. Firmadel ja riigiettevõtetel on maksude poolest igati kasulikum ametiautoks soetada biokütust kasutav sõiduk. Hiljuti deklareeris Rootsi ühiskonnaminister Mona Sahlin Rootsi päevalehes Dagens Nyheter, et aastaks 2020 tahab Rootsi esimese riigina maailmas naftasõltuvusest vabaks saada.
    Etanooliga sõitvate autode hulk on täna Rootsis umbes 16 000, neist 11 000 ametiautod. Prognoositakse, et sel aastal müüakse umbes 10 000 hübriidautot, gaasi või etanooliga sõitvat autot ning tuleval aastal juba ca 30 000. Üle riigi on rajatud ca 250 tanklat. 5% etanooli on lisatud ka tavalistes autodes kasutatavale oktaanarvuga 95 bensiinile.
    Biokütust kasutatakse ka avalikus transpordis. Stockholmi linnatranspordis on etanooliga sõitvate busside arv suurim maailmas ? 250. Tuleval aastal on plaanis juurde osta veel 132 bussi. Eesmärgiks on seatud, et 2006. aastaks kasutaks 25% Stockholmi bussitranspordist biokütust ning aastaks 2011 juba 50%.
    Koostöös mitmete Rootsi ning Euroopa riikide linnadega tahetakse propageerida etanooliga sõitvate busside laiemat kasutuselevõttu ning ärgitada sõidukivalmistajaid etanoolibusse tootma. Vahepeal tootmise peatanud Scania hakkab uuesti tootma etanooliga sõitvaid busse.
    Eestis aastatel 2001?2003 piiritusbensiini tootnud Alexela on jätkuvalt asjast huvitatud, kuid praegu äraootaval seisukohal.
    ?Hetkel käib aktiivne mõttetegevus, kuid kindlaid plaane (tootmise taasalustamiseks ? toim.) veel ei ole,? ütles Alexela müügidirektor Marek Miller. Otsust pärsib teadmatus, millist kütust milliste kvaliteedinormidega uuest aastast Eestis müüma hakatakse. ?Kui valimised läbi, ehk siis võetakse mõned otsused kõrgemal tasemel vastu ning siis saame ka meie edasi liikuda,? ütles Miller.
    Milleri sõnul on piiritusbensiini võimalik odavamalt toota, mis teeks selle ka tarbijale odavamaks. ?Kalkuleerime, kas tänase turusituatsiooni kohaselt oleks see otstarbekas,? ütles Miller. Hinnavahe tuleks 20 senti.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.