Sirje Rank • 12. oktoober 2005 kell 22:00

Kütuse kallinemise tõttu kaalub Soome transpordis biokütuse alternatiivi

Nädalapäevad tagasi lõi Soome kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen töögrupi, mis hakkab uurima biokütuste perspektiivi transpordi alal. Seni on Soomes põhirõhk olnud biokütuste kasutamisel elektri- ja soojatootmises, kuna see on väiksemate kuludega ja keskkonnale mõjusam. Argument on olnud, et liiklusest õhku paiskuv saastekogus on suhteliselt väike.

Teine argument on olnud maksutulu. Kui biokütuse kasutamisele teha maksusoodustusi, nagu näiteks Rootsis ja Saksamaal, jääks riigil see raha saamata. Kui biokütus maksust vabastada, läheks ELis aastaks 2010 seatud eesmärgi täitmine ? suurendada biokütuste (biodiisel, bioetanool, biogaas) osakaal transpordis 5,75 protsendile ? Soome riigile maksma 120 miljonit eurot. Nii pole Soome seni soodustuste tegemise teed läinud.

Hetkel on biokütuste osakaal Soome transpordisektoris kaduvväike ? ca 0,1%, mis on ELilt pälvinud mitu märkust. Selle aasta lõpuks peaks biokütuste osakaal ELi riikide transpordis küündima 2%, võrdluseks on Rootsis vastav näitaja 3%. Rootsis on ka kasutusele võetud Soomes välja töötatud bioetanooli tootmise tehnoloogia, millele kodumaal rakendust ei olnud. Esimene tehas avati 2001 ning praegu on plaanimisel 4 miljardi Rootsi krooni suurune investeering kolme uue tehase rajamiseks. Seoses ELis kavandatava suhkrureformiga on aga nüüd ka Soomes alanud arutelud, kas mõnda suhkrutehast, mis muidu läheks sulgemisele, ei saaks rakendada bioetanooli valmistamiseks.

Erinevalt Soome valitsusest toetab Rootsi biokütuste kasutamist transpordisektoris juba väga aktiivselt, mis võib osaliselt johtuda ka kohaliku autotööstuse heast lobitööst. Biobensiin E85 on Rootsis kütusemaksudest täiesti vabastatud ning viimases riigieelarves suurendas ja pikendas valitsus aastani 2011 maksusoodustusi biokütusel sõitvatele autodele. Stockholmi ja Göteborgi linnavõimud lubavad biokütust kasutavatele autodele tasuta parkimist ega nõua ummikumaksu. Firmadel ja riigiettevõtetel on maksude poolest igati kasulikum ametiautoks soetada biokütust kasutav sõiduk. Hiljuti deklareeris Rootsi ühiskonnaminister Mona Sahlin Rootsi päevalehes Dagens Nyheter, et aastaks 2020 tahab Rootsi esimese riigina maailmas naftasõltuvusest vabaks saada.

Etanooliga sõitvate autode hulk on täna Rootsis umbes 16 000, neist 11 000 ametiautod. Prognoositakse, et sel aastal müüakse umbes 10 000 hübriidautot, gaasi või etanooliga sõitvat autot ning tuleval aastal juba ca 30 000. Üle riigi on rajatud ca 250 tanklat. 5% etanooli on lisatud ka tavalistes autodes kasutatavale oktaanarvuga 95 bensiinile.

Biokütust kasutatakse ka avalikus transpordis. Stockholmi linnatranspordis on etanooliga sõitvate busside arv suurim maailmas ? 250. Tuleval aastal on plaanis juurde osta veel 132 bussi. Eesmärgiks on seatud, et 2006. aastaks kasutaks 25% Stockholmi bussitranspordist biokütust ning aastaks 2011 juba 50%.

Koostöös mitmete Rootsi ning Euroopa riikide linnadega tahetakse propageerida etanooliga sõitvate busside laiemat kasutuselevõttu ning ärgitada sõidukivalmistajaid etanoolibusse tootma. Vahepeal tootmise peatanud Scania hakkab uuesti tootma etanooliga sõitvaid busse.

Eestis aastatel 2001?2003 piiritusbensiini tootnud Alexela on jätkuvalt asjast huvitatud, kuid praegu äraootaval seisukohal.

?Hetkel käib aktiivne mõttetegevus, kuid kindlaid plaane (tootmise taasalustamiseks ? toim.) veel ei ole,? ütles Alexela müügidirektor Marek Miller. Otsust pärsib teadmatus, millist kütust milliste kvaliteedinormidega uuest aastast Eestis müüma hakatakse. ?Kui valimised läbi, ehk siis võetakse mõned otsused kõrgemal tasemel vastu ning siis saame ka meie edasi liikuda,? ütles Miller.

Milleri sõnul on piiritusbensiini võimalik odavamalt toota, mis teeks selle ka tarbijale odavamaks. ?Kalkuleerime, kas tänase turusituatsiooni kohaselt oleks see otstarbekas,? ütles Miller. Hinnavahe tuleks 20 senti.

Hetkel kuum