Terase hinna langusel Eestis kasin mõju

Terase hind maailmaturul on aasta algusest langenud üle 30 protsendi ja püsib viimased kuud 385 dollaril (5055 Eesti krooni) tonni eest. Eile teatas statistikaamet tööstustoodangu tootjahinnaindeksi vaid 0,7 protsendi suurusest tõusust ja tõi selle üheks põhjuseks just hindade languse metalli ja metalltoodete tootmises. Maailmaturu mõju nii suures osas meile siiski ei ulatu.

?Terase hind on langenud küll, aga oluliselt pole see meid mõjutanud,? ütles väiketanklaid ja terasmahuteid tootva Ecotanci juhataja Mart Luig. ?Me saame tooraine odavamalt kätte, aga kütusehindade tõusu tõttu sööb metalli transport Tallinnast Sauele võidu ära.?

Maru Metall on vältinud tarnijatega pikaajaliste lepingute sõlmimist ja ostab terast vastavalt käsil olevale projektile. Ettevõtte juhataja Lembit Pulk nentis, et kuigi nad saavad toorme veidi odavamalt kätte, see toodangu lõpphinnas siiski ei kajastu. ?Ma ei näe, et keegi hakkaks hindasid alla laskma,? rääkis ta. ?Aga marginaalid võiksid tõusta küll.?

SRC Laevaremondi juhatuse esimehe Hannes Lilpi sõnul võib terase hinna languse positiivse mõjuna välja tuua tootmismahtude suurenemise, sest kliendid teevad nüüd otsuseid julgemalt. Aga kasumlikumaks pole tootmine läinud. ?Konkurents ja surve hinnale on väga suur,? lausus ta. ?Lisaks on muud kulud kasvanud.?

Ka SRC Laevaremont on vältinud pikaajalisi lepinguid maaletoojatega. ?Hinnamuutuse riski maandame kliendile edasi, enda laovarusid hoiame miinimumi peal,? rääkis Lilp.

Viljandi Metalli tegevjuhi Jaak Sule hinnangul jõuab hinnavõnge maailmaturul Eestisse umbes pooleaastase viivitusega, sest siinsetel edasimüüjatel on suured varud. ?Praegu on hinna muutus meie jaoks praktiliselt märkamatu,? ütles Sulg. ?Meie turu väiksuse tõttu on hinnad meie jaoks nagunii oluliselt kõrgemad kui suurtel konkurentidel naaberriikides.?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialisti Mario Lambingu sõnul ei jõua metalli hinna langus tõenäoliselt lõpptarbijani. Näiteks ehituses tõusevad selle võrra enam tööjõukulud, hinnatõusu lükkab tagant ka aina suurenev nõudlus.

Septembris langesid tootjahinnad tööstuses võrreldes eelmise kuuga 0,3 protsenti, mulluse septembriga võrreldes olid hinnad 0,7 protsendi võrra kõrgemad, teatas statistikaamet.

Tootjahindade kasv peatus toiduainetööstuses, kus augustiga võrreldes püsisid tootjahinnad muutumatuna. Eelmise aasta septembriga võrreldes oli kasv 1,7 protsenti.

Toiduainetööstuse tootjahindade stabiliseerumine tulenes peamiselt hinnatõusu pidurdumisest piimatööstuses, samas jookide tootmises ning liha- ja kalatööstuses jätkus tootjahindade arvestatav kasv.

Keemiatööstuses, mida viimasel ajal on iseloomustanud suured tootjahindade kasvunumbrid, jäi hinnatase eelmise aasta septembri tasemele. Hüppeline hinnatõus leidis keemiatööstuses aset just aasta tagasi ning sellest ajast alates on tootjahinnad püsinud sektoris praktiliselt muutumatuna.

Üldiselt olid muutused harude lõikes tagasihoidlikud. Eelmise kuuga võrreldes muutusid tootjahinnad vaid üksikutel juhtudel rohkem kui ühe protsendi võrra.