Lõpetame pusimise bussinduses

Vaatamata üleüldisele autostumisele on ühistransport üha kasvava tähtsusega. Eesti peab oma elanikele sarnaselt teiste Euroopa riikidega tagama kiire ja kvaliteetse transpordiühenduse. Mõningane edasiminek bussiliikluse korraldamisel on toimunud ? bussid on puhtamad ja tänapäevasemad, logistika on paremini planeeritud. Teenuse kvaliteeditase kõigub aga piirkonniti ja bussiettevõtteti. Arvan, et riik ja kohalik omavalitsus ei pea korraldama mitte ainult reisijatevedu, vaid esitama bussiettevõtetele selged nõudmised teenuse kvaliteedi osas.

Teenus algab bussijuhi hoolitsetud välimusest ja erialasest koolitusest, sõidugraafikust kinnipidamisest, busside korrashoiust. Ja kõik see ei ole vaid bussiettevõtte enda asi, vaid ka riigi küsimus ja hool. Usun, et hea teenindustase ja üha moodsamad bussid suudavad pakkuda autodele tugevat konkurentsi ning suurendada bussi osakaalu nende seas, kes siiani Tartust Tallinnasse autoga sõita eelistavad.

Harjumaal kasutatakse bussi igapäevaselt Tallinnasse tööle või kooli käies või sisseoste tegema minnes. Kahjuks on siinne olukord bussitranspordi osas halvenenud ning kriitikat palju kuulda. Piirkonna põhiline vedaja Harjumaa Liinid on vahetanud juhtkonda ja omanikke, aga vaatamata riigilt saadavale abile kvaliteetset teenust harjumaalastele pakkuda ei suudeta. Busside hilinemine ja ärajäämine on muutunud selle firma puhul juba igapäevaseks, ühistransport on kaotanud elanike silmis usalduse. Olukord on tinginud selle, et suurema liikumisnõudlusega piirkondadesse Harjumaal on tekkinud kommertsliinide näol marsruuttaksod, mis küll kohati leevendavad olukorda, aga ei kata kogu Harjumaa liikumisvajadust.

Olukorras, kus Tallinna ümbruses käib kiire areng, tekivad uued elamurajoonid ning tööstuspargid uute töökohtadega, vajab Harjumaa sisuliselt uut liinivõrku, kuhu oleks haaratud ka Tallinn. Hästi toimiva liinivõrgu kujundamisel on suur osa Harjumaa omavalitsustel, kes tunnevad valla arengusuundi ja liikumisvajadust kõige paremini. Seetõttu on väga oluline, et tehtaks koostööd. Parandamist vajab ka teenuse kvaliteet. Siin oleks riigil aeg oma rahajagamine ühistranspordile üle vaadata ja tagada harjumaalastele heal tasemel bussiteenus.

Peamiseks põhjuseks meie ühistranspordi probleemide tekkimisel tuleb pidada ikkagi riigi saamatust. Juba aastaid tagasi alustati ühistranspordi arengukava loomisega, selget suunda ja hästi toimivat arengumudelit ei ole suudetud aga siiani välja töötada. Aeg on ühistranspordi arengule uus hoog anda.

Autor: Priit Põldmäe