Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EASist tasub küsida toetust suurprojektile

    Konkurentsis püsimiseks vajalik koolitus täiendab väljaminekut, mida väikeettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad endale alati lubada ei saa. Samas taotlevad EASist koolitustoetust ka suurfirmad, kelle toetussummad ulatuvad pea miljonini ja tuleval aastal seataksegi prioriteediks suurema mõjuga mahukamad projektid.
    Näiteks Eesti Ehituse keskastmejuhtide ja spetsialistide arengukoolituseks on saadud 154 000 krooni. Samas on mõni väikefirma taotlenud vaid 1100kroonist toetust raamatupidaja kursishoidmiseks kiirelt muutuva maksundusega. Möödunud aastal oma kirjatarvete tehase Põhja-Iirimaalt siia kolida otsustanud Victor Stationaryl on aga saanud eestlastest töötajaid koolitamiseks pea 800 000 krooni.
    Nüüd on selleks aastaks eraldatud raha otsa lõppenud ja taotlusi enam vastu ei võeta. Kui koolitustoetuste eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime säilitamine ja tõstmine, siis kas ei peaks niigi konkurentsivõimelise suurfirma asemel eelistama siiski alles oma koha eest võitlevat väikefirmat?
    ?Varasemate väikeprojektide esitamise asemel koostavad ettevõtjad üha enam kogu ettevõtet hõlmavaid ja pikaajalisi koolitusprogramme. See annab kinnitust, et kavandatakse senisest põhjalikumalt personali pädevuse tõstmist eesmärgiga tugevdada ettevõtte konkurentsivõimet,? lausus EASi tegutsevate ettevõtete divisjoni direktor Tõnu Sepp.
    Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 3000 krooni, maksimumpiiri ei ole määratud. Lisaks rahalisele toetusele aitavad sihtasutuse spetsialistid ettevõtjatel leida taotluse koostamisel ettevõtja vajadustele sobivaid ning programmi finantseerimistingimustele vastavaid lahendusi.
    Kui varasemate projektide eesmärk oli pigem lühiajaliselt pitsitava probleemi kiire lahendamine, siis 2006. aastal soovib EAS panna enam rõhku just mahukamate ja suuremat mõju omavate koolitusprojektide toetamisele.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegutsevate ettevõtete divisjoni vanemkonsultant Anu-Maaja Pallok väidab, tänavu oli tegemist laiapõhjalise toetusprogrammiga, mida said kasutada nii füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad Eesti ettevõtted. ?Toetust saab küsida nii juhtimisalasele kui ­vä­ga spetsiifilisele ­koolitusele.?
    Koolitustoetuse programmi üldine eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime säilitamine ja tõstmine, sama eesmärki peab seega kandma ka koolitus, mida endale või oma töötajatele soovitakse. Arvesse ei lähe organisatsioonisisesed koolitused, konverentsidel ja teabepäevadel osalemine.
    Koolitustoetuse taotlejaid on seni olnud parajal hulgal ning rahanappuse tõttu pole keegi toetusest ilma jääma pidanud. ?Seni on koolitustoetust saanud väga erinevate valdkondade ettevõtjad. Mahukaid ja tõhusaid koolitusprojekte on algatanud ja läbi viinud ka mitmed ettevõtjate ühendused. Sellistes projektides koolitatakse mitme ettevõtte töötajaid ning lõpptulemusena edendatakse tervikuna konkreetset valdkonda, mitte üksikuid ettevõtteid,? räägib Pallok.
    Idee taotleda koolitustoetust saime oma koolitajalt. Me olime kandnud meeskonna koolitamise ideed päris pikalt ja ka koolitaja olime valmis valinud. Pärast läbirääkimisi saimegi temalt soovituse taotleda koolitustoetust.
    Meie firma puhul on tegemist väikese hotelliga Kuressaares, mille juurde kuulub reisibüroo. Seoses töö hooajalisusega tuleb igal suvel palju ajutisi töötajaid värvata.
    Tavaliselt alustavad nad mais või juunis ja lõpetavad augustis-septembris. Põhitöötajatele lisandub siis suur koormus ajutiste töötajate väljaõpetamise näol. Eesmärk oli, et suvine töökorraldus laabuks sujuvamalt ja tuumikpersonal oleks tugev.
    Keerulisemaks muudab taotlemise nõue, et kui taotletav summa ületab 15 000 krooni, peab võtma kolm koolituspakkumist. Meie tundsime oma koolitajat, teadsime tema võimeid ja oskusi. See tegi koolitusteema valimise ja eesmärgi seadmise meie jaoks lihtsamaks. Ilmselt oleksime teinud pikemagi koolituse, kuid jäime just selle 15 000 krooni piiresse ning pääsesime seega vaid ühe koolituspakkumisega. Mõte hakata veel kahte koolituspakkujat otsima tundus natuke hirmutav.
    Vajalike taotlusvormide täitmine oli esialgu päris võõras. Sõnastuse mõistmises jäin paaril korral jänni, kuna ei lugenud täpselt välja, mida taheti.
    Õnneks sain meie koolitajalt väga korralikult vormistatud koolituspakkumise. Lisaks nõustas meid lahkelt Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutus. Ka meie raamatupidajal oli oluline roll, kuna nõutavad olid firma bilansilised andmed. Õnneks oli ta just pisut varem täitnud samalaadseid dokumente teise firma jaoks ning protseduur oli talle juba selge. Ma ise poleks kõigi nende dokumentide täitmisega toime tulnud.
    Arvan, et mõned küsimused tuleks seal selgemini ümber sõnastada.
    Enne tuleb põhjalikult koolitajaga läbi arutada koolituse teema ja eesmärk. See aitab taotlust paremini täita. Raskeks võib kujuneda just koolitaja valik, kui firmal pole enne olnud kokkupuuteid koolitamisega.
    Kui firmas vastava ala spetsialist puudub, võib koolitamise tahtmine jäädagi selle taha, et ei osata õigesti sõnastada oma vajadusi ja soove. Kui on mõte korraldada koolitus, aga aega ei jätku asjaga põhjalikult tegeleda, jääb mõte soiku.
    Meie igatahes ei kahetse läbikäidud teed. Elevust sai firmasse küll tekitatud ning plaanis on ühiskoolitusi veelgi korraldada.
    Autor: Anu Martinson
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.