• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EASist tasub küsida toetust suurprojektile

    Konkurentsis püsimiseks vajalik koolitus täiendab väljaminekut, mida väikeettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad endale alati lubada ei saa. Samas taotlevad EASist koolitustoetust ka suurfirmad, kelle toetussummad ulatuvad pea miljonini ja tuleval aastal seataksegi prioriteediks suurema mõjuga mahukamad projektid.
    Näiteks Eesti Ehituse keskastmejuhtide ja spetsialistide arengukoolituseks on saadud 154 000 krooni. Samas on mõni väikefirma taotlenud vaid 1100kroonist toetust raamatupidaja kursishoidmiseks kiirelt muutuva maksundusega. Möödunud aastal oma kirjatarvete tehase Põhja-Iirimaalt siia kolida otsustanud Victor Stationaryl on aga saanud eestlastest töötajaid koolitamiseks pea 800 000 krooni.
    Nüüd on selleks aastaks eraldatud raha otsa lõppenud ja taotlusi enam vastu ei võeta. Kui koolitustoetuste eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime säilitamine ja tõstmine, siis kas ei peaks niigi konkurentsivõimelise suurfirma asemel eelistama siiski alles oma koha eest võitlevat väikefirmat?
    ?Varasemate väikeprojektide esitamise asemel koostavad ettevõtjad üha enam kogu ettevõtet hõlmavaid ja pikaajalisi koolitusprogramme. See annab kinnitust, et kavandatakse senisest põhjalikumalt personali pädevuse tõstmist eesmärgiga tugevdada ettevõtte konkurentsivõimet,? lausus EASi tegutsevate ettevõtete divisjoni direktor Tõnu Sepp.
    Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 3000 krooni, maksimumpiiri ei ole määratud. Lisaks rahalisele toetusele aitavad sihtasutuse spetsialistid ettevõtjatel leida taotluse koostamisel ettevõtja vajadustele sobivaid ning programmi finantseerimistingimustele vastavaid lahendusi.
    Kui varasemate projektide eesmärk oli pigem lühiajaliselt pitsitava probleemi kiire lahendamine, siis 2006. aastal soovib EAS panna enam rõhku just mahukamate ja suuremat mõju omavate koolitusprojektide toetamisele.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegutsevate ettevõtete divisjoni vanemkonsultant Anu-Maaja Pallok väidab, tänavu oli tegemist laiapõhjalise toetusprogrammiga, mida said kasutada nii füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad Eesti ettevõtted. ?Toetust saab küsida nii juhtimisalasele kui ­vä­ga spetsiifilisele ­koolitusele.?
    Koolitustoetuse programmi üldine eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime säilitamine ja tõstmine, sama eesmärki peab seega kandma ka koolitus, mida endale või oma töötajatele soovitakse. Arvesse ei lähe organisatsioonisisesed koolitused, konverentsidel ja teabepäevadel osalemine.
    Koolitustoetuse taotlejaid on seni olnud parajal hulgal ning rahanappuse tõttu pole keegi toetusest ilma jääma pidanud. ?Seni on koolitustoetust saanud väga erinevate valdkondade ettevõtjad. Mahukaid ja tõhusaid koolitusprojekte on algatanud ja läbi viinud ka mitmed ettevõtjate ühendused. Sellistes projektides koolitatakse mitme ettevõtte töötajaid ning lõpptulemusena edendatakse tervikuna konkreetset valdkonda, mitte üksikuid ettevõtteid,? räägib Pallok.
    Idee taotleda koolitustoetust saime oma koolitajalt. Me olime kandnud meeskonna koolitamise ideed päris pikalt ja ka koolitaja olime valmis valinud. Pärast läbirääkimisi saimegi temalt soovituse taotleda koolitustoetust.
    Meie firma puhul on tegemist väikese hotelliga Kuressaares, mille juurde kuulub reisibüroo. Seoses töö hooajalisusega tuleb igal suvel palju ajutisi töötajaid värvata.
    Tavaliselt alustavad nad mais või juunis ja lõpetavad augustis-septembris. Põhitöötajatele lisandub siis suur koormus ajutiste töötajate väljaõpetamise näol. Eesmärk oli, et suvine töökorraldus laabuks sujuvamalt ja tuumikpersonal oleks tugev.
    Keerulisemaks muudab taotlemise nõue, et kui taotletav summa ületab 15 000 krooni, peab võtma kolm koolituspakkumist. Meie tundsime oma koolitajat, teadsime tema võimeid ja oskusi. See tegi koolitusteema valimise ja eesmärgi seadmise meie jaoks lihtsamaks. Ilmselt oleksime teinud pikemagi koolituse, kuid jäime just selle 15 000 krooni piiresse ning pääsesime seega vaid ühe koolituspakkumisega. Mõte hakata veel kahte koolituspakkujat otsima tundus natuke hirmutav.
    Vajalike taotlusvormide täitmine oli esialgu päris võõras. Sõnastuse mõistmises jäin paaril korral jänni, kuna ei lugenud täpselt välja, mida taheti.
    Õnneks sain meie koolitajalt väga korralikult vormistatud koolituspakkumise. Lisaks nõustas meid lahkelt Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutus. Ka meie raamatupidajal oli oluline roll, kuna nõutavad olid firma bilansilised andmed. Õnneks oli ta just pisut varem täitnud samalaadseid dokumente teise firma jaoks ning protseduur oli talle juba selge. Ma ise poleks kõigi nende dokumentide täitmisega toime tulnud.
    Arvan, et mõned küsimused tuleks seal selgemini ümber sõnastada.
    Enne tuleb põhjalikult koolitajaga läbi arutada koolituse teema ja eesmärk. See aitab taotlust paremini täita. Raskeks võib kujuneda just koolitaja valik, kui firmal pole enne olnud kokkupuuteid koolitamisega.
    Kui firmas vastava ala spetsialist puudub, võib koolitamise tahtmine jäädagi selle taha, et ei osata õigesti sõnastada oma vajadusi ja soove. Kui on mõte korraldada koolitus, aga aega ei jätku asjaga põhjalikult tegeleda, jääb mõte soiku.
    Meie igatahes ei kahetse läbikäidud teed. Elevust sai firmasse küll tekitatud ning plaanis on ühiskoolitusi veelgi korraldada.
    Autor: Anu Martinson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Kinni läinud panga omanikud jäid kohtus lõplikult kaotajaks
Kolm aastat tagasi suletud Versobanki omanikud üritasid Euroopa Liidu Kohtus põrmustada finantsinspektsiooni otsust pank kinni panna, kuid kaotasid vaidluse.
Kolm aastat tagasi suletud Versobanki omanikud üritasid Euroopa Liidu Kohtus põrmustada finantsinspektsiooni otsust pank kinni panna, kuid kaotasid vaidluse.