EASist tasub küsida toetust suurprojektile

Konkurentsis püsimiseks vajalik koolitus täiendab väljaminekut, mida väikeettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad endale alati lubada ei saa. Samas taotlevad EASist koolitustoetust ka suurfirmad, kelle toetussummad ulatuvad pea miljonini ja tuleval aastal seataksegi prioriteediks suurema mõjuga mahukamad projektid.

Näiteks Eesti Ehituse keskastmejuhtide ja spetsialistide arengukoolituseks on saadud 154 000 krooni. Samas on mõni väikefirma taotlenud vaid 1100kroonist toetust raamatupidaja kursishoidmiseks kiirelt muutuva maksundusega. Möödunud aastal oma kirjatarvete tehase Põhja-Iirimaalt siia kolida otsustanud Victor Stationaryl on aga saanud eestlastest töötajaid koolitamiseks pea 800 000 krooni.

Nüüd on selleks aastaks eraldatud raha otsa lõppenud ja taotlusi enam vastu ei võeta. Kui koolitustoetuste eesmärk on ettevõtete konkurentsivõime säilitamine ja tõstmine, siis kas ei peaks niigi konkurentsivõimelise suurfirma asemel eelistama siiski alles oma koha eest võitlevat väikefirmat?

Tavaliselt alustavad nad mais või juunis ja lõpetavad augustis-septembris. Põhitöötajatele lisandub siis suur koormus ajutiste töötajate väljaõpetamise näol. Eesmärk oli, et suvine töökorraldus laabuks sujuvamalt ja tuumikpersonal oleks tugev.

Keerulisemaks muudab taotlemise nõue, et kui taotletav summa ületab 15 000 krooni, peab võtma kolm koolituspakkumist. Meie tundsime oma koolitajat, teadsime tema võimeid ja oskusi. See tegi koolitusteema valimise ja eesmärgi seadmise meie jaoks lihtsamaks. Ilmselt oleksime teinud pikemagi koolituse, kuid jäime just selle 15 000 krooni piiresse ning pääsesime seega vaid ühe koolituspakkumisega. Mõte hakata veel kahte koolituspakkujat otsima tundus natuke hirmutav.

Vajalike taotlusvormide täitmine oli esialgu päris võõras. Sõnastuse mõistmises jäin paaril korral jänni, kuna ei lugenud täpselt välja, mida taheti.

Õnneks sain meie koolitajalt väga korralikult vormistatud koolituspakkumise. Lisaks nõustas meid lahkelt Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutus. Ka meie raamatupidajal oli oluline roll, kuna nõutavad olid firma bilansilised andmed. Õnneks oli ta just pisut varem täitnud samalaadseid dokumente teise firma jaoks ning protseduur oli talle juba selge. Ma ise poleks kõigi nende dokumentide täitmisega toime tulnud.

Arvan, et mõned küsimused tuleks seal selgemini ümber sõnastada.

Enne tuleb põhjalikult koolitajaga läbi arutada koolituse teema ja eesmärk. See aitab taotlust paremini täita. Raskeks võib kujuneda just koolitaja valik, kui firmal pole enne olnud kokkupuuteid koolitamisega.

Kui firmas vastava ala spetsialist puudub, võib koolitamise tahtmine jäädagi selle taha, et ei osata õigesti sõnastada oma vajadusi ja soove. Kui on mõte korraldada koolitus, aga aega ei jätku asjaga põhjalikult tegeleda, jääb mõte soiku.

Meie igatahes ei kahetse läbikäidud teed. Elevust sai firmasse küll tekitatud ning plaanis on ühiskoolitusi veelgi korraldada.

Autor: Anu Martinson