Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus seadus kergitab kaevetasusid kordades

    Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep märgib, et olulisem asjaolu, millest kaevandamise eest küsitav tasu oleneb, on maavara väärtuslikkus ? nt tehnoloogilise lubjakivi või klaasiliiva kaevandamisõiguse tasu on palju kõrgem ehituslubjakivi või ehitusliiva eest võetavast tasust.
    ?Samas loeb ka maavara kvaliteet, samuti teadaoleva varu piiratud kogus, kuna piiratud koguses oleva maavara tagavara kasutamise eest võetakse kõrgemat tasu,? selgitab Raudsep.
    Kaevandamisõiguse tasu määrab Raudsepa sõnul riik. ?Lähiajal võetakse vastu keskkonnatasude seadus, mille eelnõu on praegu Riigikogu menetluses, ning siis hakatakse kaevandamisõiguse tasu võtma sellele seadusele põhinevalt,? räägib Raudsep.
    Aastas keskkonnakasutuse eest kümneid miljoneid kroone maksva ASi Eesti Põlevkivi keskkonnajuht Kalmer Sokman ütleb, et Riigikogus menetlemisel olevas keskkonnatasude seaduse eelnõus käsitletakse maavarasid paragrahvis 9.
    ?Seaduse seletuskirjas on toodud ka töögrupp, kes eelnõu koos tasumääradega koostas,? selgitab Sokman. ?Kui võrrelda keskkonnatasude kavandatavaid määrasid praegusega, võib märgata tasude järsku tõusu ? maavarade kasutuse osas kaks korda ja kaevandusvee erikasutuse puhul kuni seitse korda!?
    Sokmani sõnul ei ole koostajad kaevandajate arvamustega karvavõrdki arvestanud. ?Ka vastatud ei ole, kusjuures seadus on kavas kehtestada alates 1. jaanuarist 2006,? ütleb Sokman. ?Etteteatamise tähtaeg jääb häbematult lühikeseks.?
    Eesti Turbatootjate Liidu juhi Erki Niitlaane sõnul saab keskkonnamaksustamist korraldada mitmeti, nii tekke- kui ka kulupõhiselt.
    ?Tekkepõhine võiks siis olla ressursi maks ja kulupõhine maks heitmete eest, mis iganes need siis ka ei oleks,? selgitab Niitlaan. ?Ida-Euroopas on rohkem levinud esimene ja Lääne-Euroopas teine lähenemine, ehkki reaalsuses on loomulikult enamikul juhtudel tegu kombinatsiooniga.?
    Keskkonnaministeeriumi jutt maksudest on Niitlaane arvates küll tore ja teoorias õige, kuid maksude määramisel ei ole need parameetrid kuidagi numbriliselt määratud. ?See tähendab, et maksu määramisel ei ole olemas valemit, mis võtaks arvesse maavara väärtuslikkuse, kvaliteedi või defitsiitsuse komponendi,? leiab Niitlaan. ?Maksud on määratud tunnetuslikult ja tegelikult puudub selge ülevaade erinevate maavaradel põhinevate tootmistsüklite omahinnast ja kuidas ühe või teise maksu tõstmine tööstust reaalselt mõjutab.?
    Niitlaan leiab, et keskkonnatasude kergitamise juures ei ole arvestatud majanduslikku situatsiooni. ?Viimase aastaga on kütuse hind kahekordistunud ja palkade tõus on ka keskmiselt 15?20%,? märgib ta.
    Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu laekub 30% ulatuses riigieelarvesse ja 70% ulatuses kohalikku eelarvesse. Vee erikasutuse tasu jaguneb 50% riigile ja 50% omavalitsusele. Saastetasu laekub riigieelarvesse.
    Taas on päevakorral maavarade kaevandamisõiguse tasu määrade muutumine, mis takistab oluliselt ettevõtluskeskkonna stabiilset arengut.
    Praeguse seisuga on mitmetel ehitusmaterjale tootvatel ettevõtetel, sh ASil Wienerberger, valminud 2006. aasta majandusaasta eelarve ning osa järgmise aasta toodangust ka eellepingutega müüdud. Ehitusmaterjalide turul kahjustab sellelaadne seadusandluse muutmine suurettevõtteid, kes planeerivad oma arengu- ja investeeringute protsessi pikaks perioodiks. Taoline seadusandluse muutus mõjub negatiivse üllatusena välisinvestoritele, viidates just otsuste ebastabiilsusele. On ju räägitud Eestist kui välisinvestoritele ettevõtluse arendamiseks vägagi soodsast riigist, antud juhul ei vasta maksumäära ootamatu tõstmine kindlasti nende ootustele. Meie uue tellisetehase 250 miljoni krooni suuruse investeeringu tasuvusele on see väga kurva mõjuga.
    Kaevandusõiguse tasu tõstmised on ehitusmaterjalide tootjatele tekitanud juba aastaid segadusi. Probleemi on korduvalt tõstatanud ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, kes on andud mõista, et riik võiks kinni pidada eelnevalt antud lubadustest ning just pikemaajalisi investeeringuid silmas pidades teavitada maksumäärade muutustest aegsasti ette.
    Aastal 2001 koostas keskkonnaministeerium küll kaevadamistasu maksumäära tõusu kava kuni aastani 2015, kuid kahjuks pole sellest kinni peetud. Oluline on koostada plaan, mis näeb ette kaevandamistasude tõusu pikas perspektiivis ning teeniks majanduskeskkonna stabiilse arengu eesmärke.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.