• OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2251,22%66 313,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,7
  • OMX Baltic−0,26%317,04
  • OMX Riga−0,3%959,62
  • OMX Tallinn−0,21%2 194,53
  • OMX Vilnius−0,13%1 504,84
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 30−0,31%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 100−0,24%10 679,99
  • Nikkei 2251,22%66 313,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,7
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep märgib, et olulisem asjaolu, millest kaevandamise eest küsitav tasu oleneb, on maavara väärtuslikkus ? nt tehnoloogilise lubjakivi või klaasiliiva kaevandamisõiguse tasu on palju kõrgem ehituslubjakivi või ehitusliiva eest võetavast tasust.
?Samas loeb ka maavara kvaliteet, samuti teadaoleva varu piiratud kogus, kuna piiratud koguses oleva maavara tagavara kasutamise eest võetakse kõrgemat tasu,? selgitab Raudsep.
Kaevandamisõiguse tasu määrab Raudsepa sõnul riik. ?Lähiajal võetakse vastu keskkonnatasude seadus, mille eelnõu on praegu Riigikogu menetluses, ning siis hakatakse kaevandamisõiguse tasu võtma sellele seadusele põhinevalt,? räägib Raudsep.
Taas on päevakorral maavarade kaevandamisõiguse tasu määrade muutumine, mis takistab oluliselt ettevõtluskeskkonna stabiilset arengut.
Praeguse seisuga on mitmetel ehitusmaterjale tootvatel ettevõtetel, sh ASil Wienerberger, valminud 2006. aasta majandusaasta eelarve ning osa järgmise aasta toodangust ka eellepingutega müüdud. Ehitusmaterjalide turul kahjustab sellelaadne seadusandluse muutmine suurettevõtteid, kes planeerivad oma arengu- ja investeeringute protsessi pikaks perioodiks. Taoline seadusandluse muutus mõjub negatiivse üllatusena välisinvestoritele, viidates just otsuste ebastabiilsusele. On ju räägitud Eestist kui välisinvestoritele ettevõtluse arendamiseks vägagi soodsast riigist, antud juhul ei vasta maksumäära ootamatu tõstmine kindlasti nende ootustele. Meie uue tellisetehase 250 miljoni krooni suuruse investeeringu tasuvusele on see väga kurva mõjuga.
Kaevandusõiguse tasu tõstmised on ehitusmaterjalide tootjatele tekitanud juba aastaid segadusi. Probleemi on korduvalt tõstatanud ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, kes on andud mõista, et riik võiks kinni pidada eelnevalt antud lubadustest ning just pikemaajalisi investeeringuid silmas pidades teavitada maksumäärade muutustest aegsasti ette.
Aastal 2001 koostas keskkonnaministeerium küll kaevadamistasu maksumäära tõusu kava kuni aastani 2015, kuid kahjuks pole sellest kinni peetud. Oluline on koostada plaan, mis näeb ette kaevandamistasude tõusu pikas perspektiivis ning teeniks majanduskeskkonna stabiilse arengu eesmärke.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele