Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu linna köetakse valdavalt taastuvate küttematerjalidega

    Kasutatavad küttematerjalid jagunevad laias laastus taastuvateks ? puit, biomass ? ning taastumatuteks ? gaas, masuut jt.
    Fortum Tartu kontsern, mis varustab Tartu linnas soojusenergiaga ligikaudu 80% tsentraalselt köetud elamispindadest, tegi valiku kohalike taastuvate küttematerjalide kasutamiseks juba mitu head aastat tagasi. Siiani pole nad pidanud oma valiku õigsuses kahtlema.
    Peamiselt kohalikke biokütuseid kasutav Anne katlamaja tarbib päevas kuni 1600 kuupmeetrit küttefreesturvast, tükkturvast, hakkepuitu või puidujäätmeid. See on kogus, mida peab kohale toimetama ligikaudu 30 veoautot.
    Kuigi puidul on vaid üks ja turbal ligikaudu viis protsenti köetavast massist see osa, mis tuhana prügimäele viiakse, tuleb siiski ka selleks tarbeks nii mõnigi veoauto koormata.
    Parimaks kohalikuks küttematerjaliks hindab Fortum Tartu kontserni kuuluva ASi Tartu Jõujaam juhatuse esimees Margo Külaots küttefreesturvast.
    Küttefreesturba kasuks räägib eelkõige selle väike ekspordimaht aiandusturbaga võrreldes. Samuti on küttefreesturba hind märgatavalt madalam kui samalaadsel tükkturbal. Kõige rohkem raskusi on puidujäätmete ja eriti saepuru hankimisega. Kui veel viis aastat tagasi oli saepuru odavaim küttematerjal, siis praeguseks on suures osas pelletite tootmise ja ekspordi tõttu selle kasutamine katlamajades väga kulukaks muutunud.
    Kohalike kütuste, eriti turba, kasutamise kasuks räägib ka asjaolu, et maapiirkondades, mis Tartu linna katlamajasid turbaga varustavad, on turba kaevandamine ja edasine
    töötlemine peamiseks sissetulekuallikaks. Niimoodi on saadav tulu tegelikult mitmepoolne.
    Turgutades majandust perifeersemates piirkondades, tagatakse stabiilne ja taskukohase hinnaga soojusenergia linnas.
    Siinkohal osutub muidugi piiravaks turbamaardlate ja linna katlamajade vahemaa ja sellest tulenevad kulutused transpordile, kuid väga hea kütteväärtusega toormaterjali korral võib varumiskoht ka päris kaugel asuda. Kaugeim koht, kust Tartus kasutatav küttematerjal pärineb, on Ida-Virumaal.
    AS Tartu Jõujaam on Fortum Tartu kontserni kütusevarustajana kindlustanud oma tagala turbamaardlate avamisega samas piirkonnas. Turbaväljad, mis tagavad kuni kahekümneks aastaks stabiilse kütusevaru, annavad ka ettevõttele tuleviku ees kindlustunde ja õhutavad arengusse investeerima.
    Uudsetele lahendustele mõeldes plaanitakse juba aastal 2008 käivitada Tartus koostootmisjaam. Idee kohaselt toodab see jaam kohalikust biokütusest soojus- ja elektrienergiat.
    Kuna üks suund ei sega teist, siis tuleb tõdeda, et sellisel moel on tagatud kohalike ressursside maksimaalselt efektiivne ja säästlik kasutamine.
    Paraku nendib Margo Külaots, et koostootmisjaama rajamise protsess on praegu peatunud seadusandjate puuduliku tegevuse tõttu.
    Praegustele ja uutele kaugkütte tarbijatele ütleb Margo Külaots, et elanike kaugküttevõrguga liitumise kohustus linna kaugküttepiirkonnas pole pelgalt paragrahv, mida peab justkui kellegi kiusu pärast täitma. Seadusest tuleneva kohustuse peamine eesmärk on efektiivne soojuse ja elektri koostootmine, mis tagaks ka tulevikus elanikkonnale võimalikult soodsa kaugkütte hinna.
    Võrreldes teiste kütteviisidega, suudetakse Tartus juba praegusel ajal pakkuda soodsamat hinda ja kvaliteeti ning sama tendentsi jätkumist loodab Margo Külaots ka tulevikus.
    Autor: Kuldar Kollom
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.