Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keeleoskuse nõue peab kajastuma juba töökuulutuses

    Uue töötaja leidmine ja töökuulutuse koostamine tundub olevat imelihtne ? kirjeldame mõne sõnaga töökohustusi, lisame mõned eeldused tulevasele töötajale ja lühiinfo tööandja pakutava kohta ning teatame CV esitamise tähtaja.
    Laekunud elulookirjeldustest valime parimad, kutsume kandidaadid vestlusele ning siis valime kõige andekama, paremate oskustega ja lootustandvama töötaja.
    Tegelikult peab juba töökuulutuse koostamisel arvestama seaduses sätestatud nõuetega, vastasel juhul võib tööandjat ees oodata töövaidlus. Näiteks kui keeleoskuse nõue kuulutuses puudub, aga hiljem eelistatakse inimest just selle põhjal, võivad väljajäänud kandidaadid konkursi vaidlustada töövaidluskomisjonis.
    Nii võib tööandja anda eeliseid raseduse, sünnituse ja alaealiste või töövõimetute täisealiste laste ning töövõimetute vanemate eest hoolitsemise tõttu.
    Samuti võib anda eeliseid puudega töötajale, sh on lubatud luua puudega töötaja erivajaduste jaoks sobiv töökeskkond.
    Lubatud on ka töötajale usuliste vajaduste rahuldamiseks sobiva töö- ja puhkeaja võimaldamine.
    Praktikas on kõige problemaatilisemaks lubatud erandiks TLSi § 10¹ p 4, mille kohaselt ei loeta ebavõrdseks kohtlemiseks isiku soo, keeleoskuse, vanuse või puude arvestamist töölevõtmisel, tööülesannete andmisel või ümber- ja täiendusõppe võimaldamisel, kui see on oluline ja määrav kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või sellega seotud tingimustest.
    Eeltoodut võib keeleoskuse osas kokku võtta järgmiselt ? üldjuhul on tööandjal keelatud kohelda töölesoovijaid ebavõrdselt keeleoskuse tõttu, sh on ebavõrdne kohtlemine eelistada töölesoovijat, kes erinevalt teistest töölesoovijatest valdab mitut võõrkeelt.
    Samuti on keelatud vahet teha eri keelt kõnelevate isikute vahel nende emakeele tõttu. Erandina võib tööandja valida töölesoovijate hulgast välja parima keeleoskusega töötaja juhul, kui keeleoskus on pakutava töökoha oluline ja määrav kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või sellega seotud tingimustest.
    Üldjuhul on teistest Euroopa Liidu riikidest Eestisse saabuvatel isikutel raske tõendada, et nad valdavad eesti keelt, mistõttu eesti keele oskuse nõue oleks neile koormav ja takistaks tööjõu vaba liikumist.
    Samas on Euroopa Kohus leidnud, et teatud juhtudel on asukohariigi keele oskuse nõue põhjendatud, nt kooliõpetajate puhul.
    Eeltoodust lähtudes peab tööandja juba töökuulutuse koostamisel tegema enda jaoks selgeks, kas pakutava töökoha puhul on keeleoskus (ja milliste konkreetsete keelte oskus) selle ametikoha oluline ja määrav kutsenõue.
    Kui on, peab tööandja neid nõudeid juba töökuulutuses kajastama. Kui töökuulutuses keelenõuded puuduvad, kuid tööle võetav isik otsustatakse keeleoskuse alusel, võivad tööta jäänud esitada tööandja vastu nõude ja väita, et neid koheldi ebavõrdselt keeleoskuse tõttu.
    Töölesoovija, kes leiab, et teda koheldi ebavõrdselt, võib pöörduda tööandja vastu töövaidlusorganisse või õiguskantsleri poole, esitades ebavõrdse kohtlemise faktilisi asjaolusid sisaldava avalduse.
    Kui töölesoovija avalduse alusel võib eeldada, et on toimunud ebavõrdne kohtlemine, peab tööandja töövaidlusorgani või õiguskantsleri nõudel selgitama oma käitumise või langetatud otsuse põhjuseid.
    Kui tööandja keeldub selgituste andmisest, võrdsustatakse tööandja keeldumine ebavõrdse kohtlemise omaksvõtuga.
    Töölesoovija, keda tööandja kohtles TLSi § 10 lõikes 3 loetletud põhjustel ebavõrdselt, ei saa nõuda töölepingu sõlmimist (kuna vaidlusalasele ametikohale võeti teine isik, kes sellisel juhul kaotaks oma koha). Samas on tal aga õigus nõuda tööandjalt talle ebavõrdse kohtlemisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.
    Kahju alam- ja ülempiiri seadus ei sätesta, seega jääb see konkreetses vaidluses (juhul kui töötaja suudab ebavõrdse kohtlemise ja sellega tekitatud kahju suuruse tõendada) töövaidlusorgani otsustada.
    Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
    2004. aastal kehtima hakanud töölepingu seaduse muudatuste kohaselt ei või tööandja töölesoovijaid nii tööle võtmise käigus kui ka töölepingu sõlmimisel ebavõrdselt kohelda soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu (TLS § 10 lg 3).
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Väljaspool börsi laiub suur ja salapärane maailm
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Sõda Ukrainas viis raudteedelt veerandi veostest
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.

Olulisemad uudised

Väidetav luurepall tegi Hiina ja USA suhted teravamaks USA tulistas luurepalli alla
USA õhuruumis ringi seiklev õhupall on ameeriklastes tekitanud muret julgeoleku üle ja jõudnud mõjutada Washingtoni ja Pekingi niigi hapraid diplomaatilisi suhteid.
USA õhuruumis ringi seiklev õhupall on ameeriklastes tekitanud muret julgeoleku üle ja jõudnud mõjutada Washingtoni ja Pekingi niigi hapraid diplomaatilisi suhteid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.