• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekomi aktsia käibeliider

    Tallinna börsil tehti reedel kõige rohkem tehinguid Eesti Telekomi aktsiaga, mida osteti-müüdi 13,5 miljoni krooni väärtuses.
    Börsisüsteemi läbisid neli suuremat, vähemalt 10 000-aktsiast tehingut Eesti Telekomi aktsiaga. Suurimad tehingud olid üks 33 000- ja üks 25 000-aktsiane tehing. Esimeses tehingus oli aktsia hind 121,26 krooni (7,75 eurot) ja teises 121,42 krooni (7,76 eurot). Eesti Telekomi aktsia hind kosus 0,3 protsenti ning väärtpaber maksis börsi sulgemisel 121,73 krooni (7,78 eurot).
    On mõneti huvitav, et Eesti Telekomi vastu tuntakse huvi just enne Tallinki emissiooni. Mina spekuleeriksin, et Tallinkist saab siiski turuväärtuselt suurem firma kui Eesti Telekomist. Ja kuigi Tallink esialgu dividende ei maksa, võib pikemas tulevikus ka see muutuda. Ilmselt huvituvad Eesti Telekomist välismaised institutsionaalsed investorid. Nad vaatavad seda eelkõige kui head dividendi-aktsiat. Usun, et välisinvestoritele avaldab muljet ka makromajanduslik taust. Eesti majanduskasv on suurem isegi naftariikidest, kuigi nafta on viimase aasta-paariga peadpööritavalt kallinenud.
    Käibe poolest teisel kohal oli Kalevi aktsia, mille tehingute maht ulatus 4,4 mln kroonini. Ka Kalevi aktsiaga tehti üks suuremahuline tehing. Selles tehingus vahetas omanikku 240 000 aktsiat, mis moodustab ca 1 protsendi firma aktsiakapitalist. Aktsia hind suurtehingus oli 15,80 krooni (1,01 eurot). Kalevi aktsia suurtehingu puhul on ilmselt tegu ühe välisinvestori ühekordse müügiga, mis nähtavasti ei kordu. Turuosaliste seas levib ka arvamus, et Kalevi aktsial võib põhi lähedal olla ning püütakse n-ö ?põhja õngitseda?. Kas selline strateegia ka ennast õigustab, pole praegu kindel. Kalevil on siiski lõpuni lahendamata suhkrutrahvi-asi ja väikeinvestorid on firma kaevanud kohtusse ka kahtlaste kinnisvaratehingute pärast.
    Enam kui miljonikroonise käibe kogusid veel viis aktsiat. Miljoni-krooni-klubisse mahtusid Norma, Starman, Tallinna Vesi, Baltika ning Merko Ehitus. Börsi kogukäive oli 32,3 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).