Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) tervishoiu rahastamise eksperdi Joseph Kutzini hinnangul paneb Eesti riigi üha vähenev panus rahva tervisesse muretsema.
?Eesti Haigekassa on tõesti positiivne näide Euroopas, vaatamata inimeste kurtmisele pikkade järjekordade üle,? ütles Kutzin intervjuus Postimehele. Inimeste rahulolematus tervishoiusüsteemiga on levinud ka teistes riikides. Selle põhjus on rahapuuduses. Nii et tervishoiuteenuste mingisugune normeerimine on vältimatu.?
Kutzini sõnul on Eestis näiteks patsientide omaosalus tervishoiuteenuste eest maksmisel madalam kui naaberriikides. See on silmapaistev, sest Eesti riigi kulud tervishoiule pole eriti suured. See viitab sellele, et raha tervishoiule kasutatakse väga mõistlikult.
?Tõepoolest, võrreldes teiste ELi riikidega kulutab Eesti riik tervishoiule vähem. Kuid samas annab avalik sektor 11 protsenti oma kogukuludest tervishoiule ning see jääb vaid veidi Euroopa keskmisele alla,? märgib Kutzin.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul teeb aga muret trend, et alates 1998. aastast on Eesti riigi kulutused tervishoiule pidevalt vähenenud, 13 protsendilt ligi 11 protsendini. ?Võib-olla see ei tähenda otseselt seda, et riigi jaoks on tervishoid tähtsust kaotamas, kuid mina kui ökonomist arvan, et tervishoiu prioriteetsus on Eestis vähenenud,? ütles Kutzin.