Soome emissioonid liikunud eri suunas

Tallinki emissiooni eel on põhjust kiigata meie ülelahe naabrite väärtpaberituru poole. Miks siis? Aga ikka selleks, et mõista, kuidas nad võiksid Tallinki emissiooni vastu võtta. Selleks vaatasin ma huvi pärast ühte nende avalikku emissiooni, mis on tänavu olnud ühtlasi ainuke uusemissioon, ning ühte aktsiate avalikku pakkumist. Aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks, mida ma vaatasin, oli Affectogenimapi aktsiate avalik pakkumine ehk IPO.

Aktsiate pakkumiseks, mida ma vaatasin, oli Neste Oili aktsiate pakkumine. Neste Oil pakkus müügiks emafirmale Fortumile kuuluvaid aktsiaid. Emafirmale kuuluvatest aktsiatest müüdi avalikult 15 protsenti. Ülejäänud jaotati dividendide arvel senistele aktsionäridele.

Nagu juba öeldud, on Affectogenimapi aktsiate IPO olnud Soomes senini ainus IPO lõppeval aastal. Mis ettevõttega on siis tegu? Affectogenimap moodustati eelmisel aastal firmade Affecto ja Genimap poolt. Aasta tagasi tekkis firma omandisse ka Balti riikides tegutsev Informacines Technologijos. Affectogenimap vahendab äriinformatsiooni, tegeleb dokumendi- ja andmehaldusega ning kartograafiliste teenuste ja toodetega.

Affectogenimapi aktsiaemissioon toimus mais. Algselt, alates 27. maist, noteeriti aktsiad Helsingi börsi eelnimekirjas ning veidi hiljem, 1. juunist, Helsingi põhinimekirjas. Emissiooni käigus pakuti aktsiaid müüa hinnavahemikus 4,2 kuni 5 eurot. Lõplikuks hinnaks kinnitati 4,8 eurot. IPO käigus müüdi 59,5 protsenti firma aktsiatest ehk 9,16 miljonit aktsiat.

Nii nagu Star­mani ja Tallinna Vee emissioonidel oli ka Affectogenimapi IPO-l institutsionaalsetele investoritele mõeldud pakkumine ja jaeinvestoritele mõeldud pakkumine. Investeerimisfondidele ja muudele institutsioonidele mõeldud pakkumine märgiti 4,7 korda üle ning eraisikust investoritele mõeldud pakkumine 2,1 korda. Jaeinvestorite pakkumises osales 1740 investorit. Institutsioonidest olid 60 protsenti välismaa institutsioonid ning 40 protsenti Soome institutsioonid.

Aktsia hind on emissioonijärgselt 4,5 euro tasemelt langenud 3 euro taseme peale. Kõrgeim hind oli aktsial ­

12. augustil, mil väärtpaber maksis 5,08 eurot. Madalaimal tasemel oli aktsia aga 11. novembril. Siis maksis aktsia 3 eurot.

Firma selle aasta esimese üheksa kuu käive ulatus 34,2 miljoni euroni (535 miljonit krooni), kasvades aastaga rohkem kui kaks korda. Aasta tagasi oli Affectogenimapi üheksa esimese kuu käive 15,15 miljonit eurot. Hoolimata sellest, et firma käive kasvas jõudsalt, ei näidanud sama tugevat kasvu firma kasum. Kasum kasvas vaid 0,5 protsenti. Sel aastal oli esimese üheksa kuu puhaskasum 2,2 miljonit eurot (34,4 miljonit krooni), mullu samal ajal aga 2,19 miljonit eurot. Sealt ilmselt tulebki otsida aktsia nigela käitumise põhjuseid.

Teine aktsiate pakkumine, mida tasub vaadata, on Neste Oili oma. Sel puhul polnud küll tegu avaliku esmase pakkumisega. Neste Oil hoopis eraldati emafirmast Fortumist. Neste Oili puhul on tegu naftat töötleva ja turustava firmaga.

Firma Porvoos ja Naantalis asuvate rafineerimistehaste koguvõimsus on 14 miljonit tonni aastas. Neste Oilil on Soomes 900 teenindusjaama ning Balti riikides, Poolas ja Venemaal veel 180 teenindusjaama. Nagu juba eespool mainitud müüdi 15 protsenti Neste Oilist avalikult.

Avalikku müüki läks kokku 38,44 miljonit aktsiat. Aktsiate müügihinna vahemik oli algselt 11 kuni 13 eurot, kuid seda tõsteti emissiooni käigus 13 kuni 15 euroni.

Lõpuks müüdi aktsiad hinnaga 15 eurot tükk. Emissioon märgiti ka ligi 20 korda üle, mis viis aktsia esimesel kauplemispäeval päevasiseselt 11 protsenti plussi.

Neste Oili aktsia hinda on tugevasti mõjutanud nafta hind maailmaturul. Firma aktsia saavutas oma kõrgtaseme 32,19 eurot septembri lõpus, umbes samal ajal, mil naftagi oli oma tipptasemel.

Aktsia madalaim hinnatase pärineb esimesest kauplemispäevast aprillis, mil aktsia hind oli 15,22 eurot.

Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et kui on suur emissioon, on Soome investorid sellest ka huvitatud. Ja enamgi veel ? tekib hea järelturg. Selliseks näiteks on Neste Oili aktsia.

Ma isiklikult olen üsna kindel, et Tallink on sarnane pigem Neste Oiliga kui Affectogenimapiga. Seetõttu peaks ka soomlaste huvi olema aktsia vastu vähemalt mõõdukas.

Hinnata või prognoosida soomlaste huvi suurust Tallinki aktsiaemissiooni vastu on küllaltki raske. Nii Affectogenimapi IPO kui Neste Oili aktsiate avalik pakkumine märgiti mitmekordselt üle. Siit võib küll prognoosida huvi aktsiaemissioonis osalemise vastu, kuid tähtis on ka väärtpaberi käitumine järelturul.

Affectogenimap ja Neste Oil on liikunud järelturul üks ühes teine teises suunas. Esimene on liikunud alla, teine üles.

Tallink meenutab mulle oma tegevuse iseärasuse poolest pigem Neste Oili. Usun, et paljud lõunasoomlased teavad Tallinki ja võivad just selle pärast olla potentsiaalseteks investoriteks. Mõneti samalaadselt, kuid kindlasti mitu korda tuntum oli soomlaste hulgas Neste Oil. Enamik soomlasi kindlasti teab Neste teenindusjaamu ja sealtkaudu ka Neste Oili. Usutavasti olid nad teadlikud ka nafta hinna pidevast kallinemisest.

Samasugust potentsiaali võivad nad näha ka Tallinkil.

Samas sõltub Tallinki aktsia käitumine järelturul minu arust institutsionaalsetele investoritele mõeldud pakkumise õnnestumisest. Kui see märgitakse kõvasti üle, tekib ka aktiivne järelturg, mis peaks aktsia hinna üles viima.