Dividendid Eesti Energiast? Riik võtab lihtsalt omanikutulu

Tuleval aastal kavatseb riik kasseerida Eesti Energiast (EE) riigieelarvesse pool miljardit krooni dividende. See otsus tõmbas endale paljude inimeste tähelepanu. Kas ei vähene selle tulemusena EE investeerimisvõime? Kas ei tõsta dividendide väljaviimine pikemas perspektiivis elektri kWh hinda? Kas ei võiks EE-le riigi poolt jaotatud saastekvootide müügist laekuva raha arvel hoopiski pidurdada kWh hinnatõusu? Üksikuna võetuna tunduvad vastused neile küsimustele lihtsad ja iseenesestmõistetavad. Tegelikult on aga olukord tunduvalt keerulisem ja käsitleda tuleb riigi dividendipoliitikat tervikuna.

Riigile tervikuna kuuluvate ettevõtete (EE, Tallinna Sadam, Lennuliiklusteenindus, Eesti Loots, Eesti Post jt) kasutuses on suur hulk rahva ühisvara. Seda vara tuleb kasutada parimal viisil kogu rahva teenimiseks.

Kui varalt teenitakse kasumit, tuleb otsustada selle edasine kasutamine ? investeerimiseks või omanikutuluna riigieelarvesse üldiseks hüvanguks. Näiteks Tallinna Sadam annab eelarvesse ligi 300 miljonit krooni aastas, viimase viie aastaga kokku üle 1,3 miljardi krooni. Lennuliiklusteenindus panustas aastail 2001?2005 kokku 224, Eesti Loots 218 ja Eesti Post 67 miljonit.

Lisaks normaalsele turuhinnale laekub EE-le ka suuri erakorralisi tulusid. Põlevkiviõli hinna kahekordistumisest saadud ekstratulu võetakse riigieelarvesse tarbijatele ülemäärase soojahinna tõusu kompenseerimiseks.

Saastekvootide müügi võimalus tekkis Eestis peamiselt iseseisvuse taastamise järgse majanduslanguse, mitte aga energiatootmise efektiivsuse tõusu tulemusena. Seetõttu on õiglane osa kvootide müügitulemist suunata riigieelarvesse majandusarengu toetamiseks.

Tegelikkuses jätab riik oma normaalse omanikutulu esialgu veel täielikult EE käsutusse. Seetõttu ei arvesta elektri hind isegi mitte inflatsioonimääraga, mis tähendab elektri reaalhinna langust.