Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kadriorus sai valmis KuMu

    Septembris andis ehitaja omanikule üle uue Eesti Kunstimuuseumi hoone Kadriorus.
    Lasnamäe servale ehitatud KuMu ehk uus Eesti Kunstimuuseumi uus hoone on Eesti taasiseseisvusaja kalleim ja silmapaistvaim riigi poolt ehitatud hoone.
    Hoolimata pidevast kiirustamisest jäi KuMu valmimine ometi hilisemaks, kui alguses plaani oli võetud. 2003. aasta augustis Merko Ehitusega sõlmitud peatöövõtulepingu järgi kohustus Merko tööd lõpetama tänavu 5. maiks. Kuid 2004. aasta alguses paistis, et nii ruttu ei jõua ja uueks tööde lõpptähtajaks pandi 31. oktoober 2005.
    KuMu ehituse sihtasutuse inimeste sõnul on muuseumi rajamise hind koos sisustusega 656 miljonit krooni ja mitte kriipsugi rohkem. Ehitus kallines plaanitust ca 6?7%.
    Hoonet külastanud Äripäeva ehituse rubriigi toimetaja Liivi Tamm kirjeldas, et esmatutvus on muljetavaldav. Ümarad vormid. Massiivne minimalism. Klaas. Metall. Puit. Paekivi. ?Paasi on toodud neljast Eesti paigast: Saaremaalt, Lasnamäelt, Orgitalt ning Haapsalust,? selgitab arhitekt Pekka Vapaavuori, kes ehituse vältel iga nädal päevaks või paariks oma Eesti KuMu kaema sõitis.
    Kommunikatsioonid on peidetud seintesse ja põrandatesse, et minimalistlik üldmulje ei kannataks. ?Ametlikult on majas seitse korrust. Tegelikult võib korruseks pidada ka kõige alumist, ventilatsioonisüsteemidega täidetud korrust,? arutles Raul Ojala ASist Merko Ehitus. ?Tavaliselt on need katustel, siin aga maja alla peidetud.?
    ?Ventilatsioonitorustik ulatuks sirgeks tõmmatuna Keilani, elektrijuhtmestik Brüsselini,? kordas ka Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse esimees Voldemar Promet, rõhutades hoone suurust ja erakordsust. Ja igaks juhuks, et kui peaks veel olema kedagi, keda näide ei veena, puistab ta mõned arvud: ?Betooni on 24 000 m³, krunt on 36 000 m², hoones on 350 ruumi, tunnel on Eesti pikim ? 120 meetrit.?
    KuMu üldpind on 23 910 ruutmeetrit, millest näituseruumide alla jääb 5000 ruutmeetrit, koguhoidlate pinda on 1700 ruutmeetrit, tööruumid ja töökojad hõlmavad 1100 m². Muuseumis on ka raamatukogu, arhiiv, lugemisnurk, kohvik ning restaureerimistöökojad.
    Külastajaile avatakse KuMu 2006. aasta veebruaris. Vahepeal kolitakse Eesti Kunstimuuseumi kunstikogud, raamatukogu, restaureerimistöökojad ja personal uude hoonesse ja valmistatakse ette näitused.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.