"Eelmise aasta parimaks piirkonnaks oli Lähis-Ida," lausus Äripäeva analüütik Romet Kreek. Samas valmistas pettumuse areng Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel. "Pikka aega väga head tootlust pakkunud Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna tõus (v.a Venemaa) jäi mõnevõrra tagasihoidlikuks, USA aktsiaturg oli muu maailmaga võrrelduna väga vilets," kommenteeris Kreek.
Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kasvasid kõige kiiremini Rumeenia aktsiad, indeks tõusis aastaga 50,9 protsenti. Tagasihoidlikumaks jäi regioonis kasv Horvaatia ja Slovakkia börsil, kosudes vastavalt 27,6 ja 26,5 protsenti.
"Venemaa aktsiad tõusid mullu hoogsasti suurte välisfondide huviorbiiti," ütles SEB Eesti Ühispanga aktsiamaakler Peeter Koppel. Ta lisas, et välisinvestoritele meeldisid esialgu Vene tooraine- ja kütusefirmad. "Aga mida aeg edasi, seda enam sattusid fookusesse ka toormete ja kütustega mitte seotud ettevõtete aktsiad," möönis Koppel. "Samas ei taha ma väita, et Venemaa puhul ei oleks poliitiline risk oluline teema. Rõhutan, et eelmise aasta uudistevoog oli selles plaanis vägagi rahustav. Jukose juhtum enam ei kordunud ning Gazpromi aktsiatega kauplemine liberaliseeriti."
Koppel lisas, et Riia börsi vaev on madal likviidsus, väike käive ja börsifirmade vähesus. "See kõik kokku loob olukorra, kus need, kes reaalselt hindu liigutada suudavad, leiavad, et võiks ju midagi osta, arenev piirkond ikkagi, ning nii saavutatakse olematu likviidsuse puhul imelisi tõusuprotsente," märkis Koppel.
"Toorainerikka Venemaa jaoks oli mullu võtmefaktoriks erakordne nafta ja muude maavarade hinnatõus ning varju jäi aasta varem investorite usaldust kahandanud Jukose afäär," märkis ka Hansa Investeerimisfondide fondijuht Alvar Roosimaa. Tema sõnul tuli Vene turul esiteks ära oodata hetk, mil suurele rahale tundus olukord taas piisavalt ohutu olevat ja teiseks leida esimeste seas häid ettevõtteid, mille ka teised hiljem üles leiaksid.
Roosimaa sõnul ei ole Venemaal oma aktuaalsust kaotanud näiline poliitiline stabiilsus, jutud edasistest reformidest ning jätkuvalt tugev nafta ja maagaasi hind. "Et Venemaa suurte tootluste puhul ei ole tegemist tasuta lõunaga, näitab ilmekalt gaasi kinnikeeramine Ukrainale, mis taas kord tõstab esile teema Vene poliitika ja äri eraldatusest või sidemetest riigis, millel demokraatlik kogemus tegelikult ikka veel puudub," ütles ta.
Läti puhul tuleb Roosimaa sõnul indeks lahti lüüa erinevateks aktsiateks ja aktsiaturu liikumise põhjused saavad selgemaks. Indeksi kandvad jõud olid mullu Läti Merelaevanduse (+ 177%), Ventspils Nafta (+ 50%) ja Latvijas Gaze aktsia (+ 48%).
Väga kiiret kasvu näitasid börsiindeksid nii Lähis-Idas kui ka Aafrikas, aga neid turge ei saa veel pidada isegi arenevateks turgudeks.