Riik on kliendina visa seniseid teenusepakkujad välja vahetama

Kui näiteks Statoil müüs tunamullu 11 kuuga riigieelarvelistele asutustele ligi kaks korda rohkem kütust kui Hydro Texaco, siis 2005. aastal on vahe kahanenud vaid 2 miljoni kroonini. "Hea kuulda. Ma just mõtlesin, et aasta tagasi ilmus selline artikkel, huvitav, kus me nüüd siis asume. Ah 2 miljonit on vahet? Tähendab, et veel on vaja tööd teha," ütles Hydro Texaco müügijuht Olavi Maaring.

"Eks me oleme asjalikult riigihankeid võitnud," põhjendas müügi kasvu Maaring. "Praegu on meie pakkumised sobivamad olnud. Hankel on tavaliselt kaks külge - hind ja kauba kättesaadavus, meie tanklavõrk katab Eestit kõige paremini, maakonnakeskustest on vaid Paide ja Rapla, kus meil pole oma tanklat."

Eelmisel aastal veidi enam kui 8 miljoni krooni eest kütust ostnud Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härson ütleski, et Põhja politseiprefektuuril on 2004. aastast riigihanke leping Hydro Texacoga, kes pakkus kõige paremat hinda, samuti on firmal piisavalt teenindusjaamu. "Üheks hanke tingimuseks oli, et säiliks võimalus võtta kütust ka teistest tanklatest. Eestis tegutsevatel kütusefirmadel pole teenindusjaamu kogu Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas ning näiteks Ida-Harjumaa autodel on ebaotstarbekas käia Tallinnas või Laagris tankimas, nii võetaksegi kütust ka teistest tanklatest," lisas Härson.

Reisikorraldajate arvestuses aastaid teist kohta hoidnud Hermann Reisid on võrreldes tunamullusega ligi 10 miljoni krooni võrra vähem riiki teenindanud, ettevõtte tegevjuht Jukka Pietiläinen ütles aga, et ei usu sellist langust. "Meie käive on kasvanud 12%. Kaotanud oleme ühe kliendi - ca 2,5 miljoni kroonise mahuga justiitsministeeriumi, võitnud oleme ühe kliendi, 1,5 miljoni kroonise mahuga presidendi kantselei. Nii et kui te minult küsite, kas riigisektor on langenud, siis ma spontaanselt vastan, et ei ole," ei uskunud Pietiläinen andmebaasi, kuid lisas siiski, et pisukese languse võis põhjustada üldine lennupiletite hinnalangus.

Riik kasutab palju ka liisingufirmade teenuseid, näiteks Hansa Liisingult on riik äsja lõppenud aasta 11 kuuga rohkem kui 100 miljoni krooni eest teenust ostnud, lisaks on riik samasse Hansapanga Gruppi kuuluvalt Balti Autoliisingu ASilt samal ajal ligi 20 miljoni krooni eest teenust ostnud.

"Hansa Liising Eesti on meie sõsarettevõte ja meie omavahel ei konkureeri," selgitas Balti Autoliisingu ASi juhataja Karmo Kaares. "Balti Autoliisingu AS on spetsialiseerunud ettevõtete teenindamisele. Riigihangetel osalebki Balti Autoliising, mitte Hansa Liising."

Enim, ligi 100 miljonit krooni liisingufirmadele maksnud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pressinõunik Heli Raamets ütles, et liisingufirmadele makstavad summad on investeeringutoetused, mis makstakse otse liisinguandjale, mitte -võtjaile.

Keskmiselt miljon krooni kuus Hansa Liisingule maksva justiitsministeeriumi avalike suhete talituse osakonna juhataja kohusetäitja Ave Melliku sõnul on neil reegel, mille kohaselt tuleb teatud piirist alates mitu hinnapakkumist võtta.

"Meil on 50 000 krooni reegel - kui asi või teenus ületab arvatavalt 50 000 krooni piiri, siis võtame kolm kirjalikku hinnapakkumist ja otsustame nende põhjal," selgitas Mellik justiitsministeeriumi kombeid ning lisas, et ka alla selle piiri jäävate ostude puhul kaalutakse raha kasutamist hoolikalt, kuid kirjalike pakkumiste võtmine ei ole kohustuslik.