Baltikal viie kuu suurim langus

Baltika elas eile läbi märkimisväärseid nõrkushetki, taandudes 12,09 euroni (189,17 kroonini) ehk 4,8%. Viimati kukkus aktsia enam möödunud aasta 12. augustil.

Aktsia languse taga näen ma vaid üht põhjust. Väärtpaberi hinnaralli on olnud liialt kiire. Möödunud aasta tõusis aktsia ligi 7 korda, sealhulgas viimases kvartalis 73% ja aasta viimasel kuul 23%.

Kuna Tallinna börsil tundub olevat väga palju teiste investorite tuules jooksmist, siis tekitab vähegi suurem müük müügilaine ja ost ostupalaviku.

Investoreid võis maale tuua ka eilne Äripäeva börsileheküljel olnud artikkel, kus analüütikud ei pidanud Baltika aktsiat enam kuigi odavaks ning ennustasid aktsiahinna hoo raugemist.

Väga tugevalt liikus eile üles Tallinna Vee aktsia, sulgudes 14,30 eurol (223,75 kroonil) ehk 3,9% plussis. Kui möödunud aasta detsembris vibeles veefirma aktsia igavalt ja vaikselt 13,50 euro (211,23 krooni) all, siis selle aasta kolme päeva tõus on olnud juba märkimisväärne.

Naljatledes võib öelda, et aktsia tõuseb koos vee hinnaga. Mäletatavasti tõstis Tallinna Vesi käesoleva aasta alguses vee- ja kanalisatsioonitariife tarbijaile ligi kümnendiku võrra.

Märkimist väärib ka Merko Ehitus, mis näitas 28 mln kroonist käivet. Hoolimata ülisuurest käibest, jäi aktsia liikumine nõrgaks. Väärtpaber tõusis 17,65 euroni (276,16 kroonini) ehk 0,9%. Ehkki terve päeva oli näha vaid ostuhuvi, hoidis üks pirakas müügihuviline (müügihuvilised) aktsiat praktiliselt paigal.

Väga muljetavaldavalt liikus ka Harju Elektri aktsia, sulgudes 4,25 eurol (66,50 kroonil) ehk 3,2% plussis. Elektriseadmete tootja sai neljandas kvartalis temale kuuluvate PKC aktsiate ümberhindlusest 33,5 mln krooni finantskulu. Ehkki ümberhindlus Harju Elektri rahalist seisu mingil määral ei mõjuta võib see ettevõttele tekitada orienteeruvalt umbes paarikümne miljoni kroonise IV kvartali kahjumi. See võib osa investoreid ära ehmatada, mistõttu ma aktsiahinna edasist paranemist ei julge prognoosida.