10 aastat kommertstelevisiooni võidukäiku

Aastateks 1995-1996 oli Eesti telemaastik paras sõjatander, kus kasvavast reklaamipirukast soovisid osa saada mitmed huvigrupid.

Aasta varem esimese eratelekanalina turule tulnud Taska televisiooni Kanal 2 kõrvale astus EVTV ja RTV ühinemise tulemusel TV3. Paljude meelest algas just siis rahategemise ajajärk, kus laste- ja kultuurisaadetele jäi üha vähem eetrit, seevastu odavad kommertsfilmid vallutasid kiiresti eestlaste meeled.

Eesti telemaastik täna ja kümme aastat tagasi erineb peamiselt selle poolest, et peale avalik-õigusliku ETV kuuluvad ülejäänud kanalid puhtalt väliskapitalile. Ilmar Taska rajatud ja algselt Leningradi televisiooni sagedusel saateid alustanud Kanal 2 oli just saanud iseseisvaks telekanaliks, pikalt rivaalitsenud EVTV ja RTV tee jõudis loogilise lõpuni, kui Rootsi meediakontsern Ginnevic jõudis kauaoodatud eesmärgini ning liitis uude ühisfirmasse TV3 mõlema teletootja oskusteabe ja turuosa. Algse vähemusosaluse vormistas Ginnevic mõne aasta pärast juba 100%-liseks, kui kadus nõue, et välisosanikule ei tohi kuuluda siinsest televisioonist üle 49%. Taska televisioon rändas aga mõne aasta pärast Norra Schibstedi kontserni kätte. Liitumiste tulemusel vabanes vabu sagedusi ning teleaegu. Nii alustas saadete pakkumisega ka Jüri Makarovi Tipp-TV ning 1997. aastal lisandusid Tallinna Pangast sadu miljoneid laenanud vennad Sõnajalad oma TV1-ga.