Otstarbekam on osta juba rajatud kommunikatsioonidega eramukrunt

Otstarbekam on soetada kommunikatsioonidega krunt, mis võimaldab tegeleda rohkem maja ehitamisega.

Krunti ostes peab pöörama tähelepanu kommunikatsioonide asukohale ja nendega liitumise üksikasjadele. Kindlasti tuleb välja selgitada, kus asuvad kommunikatsioonide liitumispunktid ja missugused on võimalikud lisakulutused.

Erandlik ei ole juhus, kus liitumispunkt asub mitte krundipiiril, vaid sellest kaugemal, ning seetõttu tuleb omanikul tasuda täiendavalt kaabli/torustiku ostu ja paigalduse eest. Lihtsa vaatluse teel võib leida side- ning elektrikapid, veevarustuse kraanid ja kanalisatsioonikaevu olemasolu. Elektrikaablid, gaasi-, keskkütte-, vee- ja kanalisatsioontorustikud on aga maa all. Nende kohta saab infot teostusjooniselt, millele peavad olema kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid.

Eesti Energia klienditeenindaja Anu Tolsa sõnul peab klient EEga liitumiseks esitama taotluse, millele on lisatud omandiõigust ning isikut tõendavad dokumendid. "Seejärel väljastatakse 30 päeva jooksul võrguettevõtja poolt pakkumine, kus on fikseeritud tööde teostamise aeg ja liitumise maksumus."

Kui klient on nõus, siis allkirjastatakse liitumisleping ja esitatakse kliendile liitumisarve. Madalpingevõrgu piirkonnas on liitumistasu võtmise aluseks liituja poolt taotletud liitumispunkti kaitsme nimivoolu suurus, liitumispunkti kaugus lähimast olemasolevast jaotusvõrgu alajaamast ja keskmistel kuludel põhinevad tariifid (kroonides ampri kohta), selgitas Tolsa.

Eesti Gaasi kodulehel oleva info põhjal soovivad nemadki kliendilt gaasivõrguga ühinemiseks esmalt avaldust. Seejärel lepitakse kokku liitumistingimused ning sõlmitakse gaasivõrguga liitumise ja maagaasi ostu-müügi leping. AS Eesti Gaas projekteerib ja ehitab vastavalt sõlmitud maagaasi ostu-müügi lepingule gaasitorustiku kuni liitumispunktini, milleks on sulgeseade kliendi kinnistu piiril. Vastavalt lepingule tagab gaasiettevõte gaasirõhu ja kogused liitumispunktis. Omavahenditest peab klient projekteerima ja ehitama gaasitorustiku alates liitumispunktist ning paigaldama gaasitarvitid.

Tallinna linna ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga liitumiseks peab kinnistuomanik kodulehe andmeil esmalt esitama vee-ettevõttele taotluse. Taotluses märgitud info põhjal esitatakse liitujale tehnilised tingimused, mille baasil tuleb kooskõlastamiseks esitada vee- ja kanalisatsiooniinseneri poolt koostatud ehitusprojekt. Kui Tallinna Vee ja liituja vahel on saavutatud kokkulepped, saab liituja alustada ehituslubade organiseerimise ning seejärel ehitustöödega.

Torustike ehitamise hindade osas soovitas Tallinna Vee avalike suhete juht Karita Sall konsulteerida konkreetsete ehitus- ja kinnisvarafirmadega.

Arco Vara Kinnisvarabüroo Tallinna osakonna maade -ja majade maakler Erki Arakas ütles, et üha enam kliente otsib terviklikke lahendusi ning seega on kommunikatsioonidega varustatus krundi valimisel oluline.

Arakase sõnul ei olene krundi lõpphind niivõrd kommunikatsioonide olemasolust, kuivõrd asukohast. Eelistatud on kõrghaljastuse ja merevaatega krundid, mis määrabki sageli hinnataseme. Kruntide hind sõltub palju ka lähimate tehnovõrkude asukohast ning piirkonna infrastruktuuri üldisest tasemest. Arakas soovitab oma klientidel osta kommunikatsioonidega krundi, kuna sel juhul on keegi väga aeganõudva töö kommunikatsioonide väljaehitamisel juba ostja eest ära teinud.

"Pigem soovitaksin inimestel keskenduda ning kulutada rohkem aega maja projekteerimisele ja ehitusele. Kommunikatsioonide ehitus võiks jääda siiski spetsialistide pärusmaaks," tõi Arakas välja enda seisukoha.

Tallinna Vee avalike suhete juhi Karita Salli sõnul on ühe jooksva meetri torustiku rajamise hind ligikaudu 3000 krooni.

"Mõningatel juhtudel ehitavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja piirkonna arendajad, mitte üksikud liitujad. Sel juhul kehtestavad torustikuga liitumise tasu arendajad vastavalt omapoolsetele kuludele," lausus Sall.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et kui tegemist on näiteks mõne vanema Tallinna maja või krundiga, kus ei ole varem olnud ühiskanalisatsiooni puudumise tõttu võimalik torustikuga liituda, siis kehtib veidi teine liitumisprotsess.

"Ka on neil teatud tingimustel võimalik Tallinna linnalt liitumistasu hüvitist saada. Seda protsessi on täpsemalt kirjeldatud meie kodulehel," suunas Sall.

ASi Tallinna Vesi huvi on, et ehitatava vee- ja kanalisatsioonitorustikuga tekiks liitumisvõimalus võimalikult paljudel kinnistuomanikel.

See viib alla torustiku ehituse kulud, kuna need saab jagada liituvate kinnistute vahel, aga ka hilisemad võimalikud ebameeldivused seoses pidevate ehitustöödega.

"Kui torustiku läheduses asuvad kinnistud hakkavad ühekaupa torustikuga liituma, tuleb neile kõigile ehitada eraldi liitumispunktid. See nõuab pidevaid kaevamistöid torustikul ning võib liialt häirida teenust juba tarbivate klientide igapäevaelu," lausus Sall.