Logistikaseminari läbivaks teemaks oli kulude kokkuhoid

21. korda toimunud logistikaseminari, kus oli üle 700 osaleja, peasõnum oli kulude kokkuhoid. Päeva teises osas jagasid firmajuhid oma seniseid kogemusi ettevõtte paremast majandamisest. Järgnevalt lühikokkuvõtted osast ettekannetest.

Sisustuselemente tootva ning disainiva Iittala OY juhataja Hille Korhoneni sõnul aitab oma kaupluste pidamine operatiivselt jälgida, kuidas mingitel toodetel või tootegruppidel müügis läheb ning vastavalt sellele ka tootmist planeerida. Kui oma poodidest saabub müügiinfo reaalajas, siis teistelt jaekauplejatelt saadakse info kuuajalise hilinemisega.

Nõudluse prognoosid teeb Iittala tavaliselt 12 kuud ette. Selle aasta põhieesmärgiks on vähendada kulusid tarneahelas.

Indoor Grupi logistikadirektori Markku Hinttineni sõnul on neil protsesside lihtsustumiseks poed kategoriseeritud nelja rühma. Osas kauplustes on pind ette nähtud ka mööbli ladustamiseks, teistes aga jällegi mitte.

Praegu liigub firmal orienteerivalt 80% kaubast läbi terminalide, eesmärgiks on aga võetud selles osas 95 protsendini jõuda. Samuti on Indoor Grupp enamiku oma varustajatest liitnud firma ühtse IT-süsteemiga. Praegu on probleemiks vaid see, et osa varustajaid on väikeettevõtted, mis loob keerukama olukorra.

"Põhiline, et õigused ja kohustused on selged. Kõik osapooled teavad, mida ja kuidas tuleb teha. Infovahetus on väga tähtis," lausus Hinttinen.

Canoni Põhja- ning Ida- Euroopa direktori Pentti Nelimarkka sõnul jõudis ettevõte oma arengus staadiumini, kus tuli langetada strateegiline otsus, kas osta laoteenus sisse või mitte. Laoteenuse osutajaks valiti Soome Post.

"Valik, kes laoteenust meile pakkuda võiks, oli raske, sest mitte igaüks ei sobi seda tegema. Samas kõiki olulisi firma tegevusalasid, mis otseselt ei kuulu ettevõtte põhitegevusalasse, ei maksaks ühe korraga sisse ostma hakata. Seda tuleks teha järk-järgult," selgitas Nelimarkka oma ettekandes. Tema sõnul tuleb pidevalt jälgida ka turusituatsiooni, sest viimase muutus mõjutab tarneahela struktuuri.

Tutu Wegelius Lehtonen sõnas seminari ettekandel, et Yit pole enam ammu klassikaline ehitusfirma, otsapidi ollakse sees ka jaekaubanduses ehk teisisõnu nn projektipõhisest ettevõtmistest on saanud Lehtoneni sõnul protsessipõhine ettevõtmine. Kui projektipõhiste ettevõtmiste juures polnud vaja erinevate partneritega väga pikaajalisi koostööplaane pidada, siis kontseptsiooni muutudes tuli varustajatega sõlmida pikaajaline koostöö.

Oluliselt on aidanud nii firmal endal kui ka klientidel kulusid kokku hoida e-müügiteenuse pakkumine. Samuti on firma standardiseerinud toodete nimed tellimuse kiireks edastamiseks telefoni teel.

Tarneahela efektiivne juhtimine on ainus viis, kuidas raha kokku hoida ning konkurendist edukam olla. Sest tänu globaliseerumisele on toormaterjalide hankimine ning tootmisprotsess ise valdkonnad, kus eelist konkurentide ees enam ei saavutata. Ahela efektiivse juhtimise tulemusel on võimalik kulusid vähendada ligemale 20% või isegi rohkem.

Mitte alati ei too kõik kliendid logistiliste teenuste pakkujaile kasumit. Kümme aastat väldanud USA ettevõtete uurimisest selgus, et 40% kahjumist saadakse kahekümnelt paremalt kliendilt.

Logistikateenuse pakkuja ja tema klient kumbki ei peaks tegema koostöö alustamiseks liiga suuri järeleandmisi. Vastasel juhul jääb üks osapool kannatajaks.

Seega peaks olema prioriteediks sobivad kliendid. Tuleks vähem teha ja rohkem teenida.

Senise USA kogemuse põhjal võin öelda, et üha rohkem ostavad ettevõtted lao- ning logistikateenuse sisse. Viimaste aastate jooksul on kasv lisaväärtuste loomise osas olnud mitmekordne.

Enam pole olukord, kus teenuse pakkuja ütleb võimalikule kliendile, et meie pakume selliseid ja selliseid teenuseid. Logistikateenuse tarbija põhiküsimuseks oli siis kas võtta teenus või jätta. Hea logistikaettevõte küsib täna kliendilt: "Räägi, kuidas me saaksime sind aidata?"