Ettevõtjad saavad riigihankevaidlustes tugineda Euroopa Liidu direktiivile

Direktiiv esitab võrreldes riigihangete seadusega detailsemad nõuded, millistel tingimustel võib ostja kohaldada väljakuulutatud ja väljakuulutamata läbirääkimistega pakkumisemenetlust ning millega peab ostja arvestama riigihankes tähtaegade kindlaksmääramisel.

Neid üksikasjalikke nõudeid peab järgima Eestis riigihanke läbiviimisel, mille maksumus ületab 236 000 eurot ehk 3 692 600 krooni. Siiski tuleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu põhimõtteid kohaldada ka riigihangete puhul, mille maksumus jääb alla nimetatud piirmäära.

Kokkuvõtlikult näeb direktiiv võrreldes riigihangete seadusega ette palju detailsemad reeglid riigihangete läbiviimiseks ning kriteeriumid, millest peavad ostjad riigihanget läbi viies lähtuma. Direktiivis on ka palju erisätteid, mis kohalduvad spetsiifiliste riigihangete puhul - näiteks riigihangetele, mille objektiks on subsideeritud elamuehitus, avaliku võimu poolt kontsessiooni andmine või kujunduskonkursi korraldamine.

Suuremahuliste riigihangete korraldamisel ei piisa käesoleval ajal seega üksnes riigihangete seaduse järgimisest. Tuleb arvestada, et direktiiv võib näha konkreetsele riigihankele või selle läbiviimisele ette erinõuded või täpsustada riigihangete seaduses märgitud nõudeid.

Direktiivi kohaselt peab avalik sektor riigihanke lepingute sõlmimisel kohaldama Euroopa Ühenduse asutamislepingu põhimõtteid, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõtet, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtet ning nendest tulenevaid põhimõtteid, nagu võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõte.

Euroopa esimese astme kohus on ühes oma lahendis märkinud, et ostja peab igas riigihankemenetluse staadiumis järgima nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet.

Seetõttu on pakkujal õigus saada ilma viivituseta täpset informatsiooni kõigi riigihanke protseduuride kohta. Kohus lisas, et ostja osaks olevate ametkondade või poliitiliste jõudude sekkumine riigihankesse ei õigusta ostja poolt enda kohustuste rikkumist pakkujate ees.

Euroopa Kohus on märkinud Simmenthali kohtuasjas, et tulenevalt ELi õiguse ülimuslikkusest peavad liikmesriigid jätma kohaldamata mistahes siseriikliku õiguse normid, mis lähevad vastuollu ELi õigusega.