Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järjekindluse otsimine on inimese loomuses

    Kahe Kanada psühholoogi uurimuses (Knox ja Inkster, 1968) avastati hobuste võiduajamisel inimeste kohta midagi väga huvitavat - kohe pärast panuse tegemist on nad oma hobuse võiduvõimalustes palju kindlamad kui hetk varem. Muidugi ei muutu suksu šansid vahepeal kuidagi - see on ju seesama hobune, kes jookseb samal rajal. Kuid me soovime olla järjekindlad.
    Niipea, kui me oleme teinud valiku, tunneme nii iseenda kui ka teiste survet käituda sellest otsusest lähtudes. Selle sisemise surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab eelnevat otsust. Me veename ennast, et tegime õige valiku, ning oleme nii oma otsusega rohkem rahul.
    Korea sõda andis psühholoogidele võimaluse uurida inimpsüühika seaduspärasusi. Sõja ajal sattus osa kinnivõetud Ameerika sõdureid laagritesse, mida juhtisid Hiina kommunistid. Hiinlased kohtlesid vange hoopis teisiti kui karme võtteid kasutanud korealased. Punahiinlased rakendasid xinao'd ehk "mõtete puhastamist", peent psühholoogilist töötlemist. Hiina laagrites tegid peaaegu kõik Ameerika vangid vaenlasega koostööd.
    Põhiline taktika oli muuta inimese minapilti. Kui minapilt on selline, nagu vaja, nõustub inimene hulga asjadega, mis on uue minapildiga kooskõlas.
    Hiinlaste eesmärk polnud lihtsalt vangidelt informatsiooni väljapigistamine, vaid neisse oma ideoloogia juurutamine. Parimaks tõendiks inimeste tõeliste tunnete ja uskumuste kohta on nende teod, mitte sõnad. Uurijad on avastanud, et ka inimesed ise kasutavad oma tegusid mõõdupuuna, et otsustada, kes nad on. Aktiivne kohanemine kujundab minapildi, mis seejärel määrab tulevase käitumise, mis omakorda tugevdab uut minapilti.
    Mõjutamiseks tuleb kasutada sellist põhjendust, mis kutsub esile soovitud käitumise ning laseb samas asjaosalisel seda käitumist oma vaba tahte otsuseks pidada. Sellest sõltub, kas saavutatakse lühiajaline tõrges nõustumine või pikaajaline kohastumine. Edgar Schein, Koreas kasutatud Hiina ideoloogia juhtiv uurija Ameerikas, väidab, et ideaalseid õppureid, antud juhul koostööle minejaid, ei ole võimalik ette välja valida.
    Kui püüti kindlaks teha, millised sõjavangid olid avaldanud kangelaslikku vastupanu ja millised olid kohe koostööle asunud, selgus, et kumbagi äärmusse kuulus 5-10 protsenti. Nii ustavaks jäänute kui ka kohe kollaboreerunute psühholoogilised profiilid olid sarnased: need olid inimesed, kes tundsid, et peavad oma põhimõtete kohaselt poolt või vastu reageerima. Ülejäänud 80% vangidest üritas vaid ellu jääda.
    Ei suudetud leida mingeid konkreetseid psüühilisi omadusi, mis oleksid tõrkujaid kollaborantidest eristanud, kuid selgus, et vastupanu oli alati seotud referentsrühmaga. Inimene saab vastupanu osutamiseks jõudu sotsiaalsest sidemest. Isoleerimine on äärmiselt tõhus vahend ümberkasvatamisel. Vaid väga-väga tugevad suudavad kujutleda end pikka aega samameelsetest lahutatuna nähtamatu tuleviku või igaviku palge ees toimivana.
    Eestis kasutati pärast Suure Isamaasõja lõppu algul korealaste karmi kasvatust, seejärel hiinlaste südamete sulatamise strateegiat. Esmalt likvideeriti ideeliste vastaste kontingent, siis pakuti võimalusi ennast režiimi raames sisse seada.
    15 aasta pärast olid talude asemel kolhoosid ja sovhoosid, leeri asemel suvepäevad, moodi läksid komsomolipulmad jne. Rahvale oli selge - elu tahab elamist. Nõukogude süsteemi lagunemine sündis valutult ja veretult. Käest kinni hoides ja lauldes. Vabanemiseks ei olnud vaja nomenklatuuri välja vahetada. Nad ise pidasid paremaks impeeriumist lahku lüüa ja iseseisva riigi taastada.
    Tegelikult varises vaid väline vorm. Kuna demokraatlik aeg ei kasuta psüühika ümberkujundamiseks vägivalda, võisid inimesed jääda sellisteks, nagu lapsepõlv ja noorusaeg oli nad kujundanud. Viimase 15 aastaga on küll muutunud tarbimisvõimalused ja -harjumused, kuid inimesed on samad.
    1990ndatel punast karjääri muidugi natuke häbeneti. Nüüdseks on see asendunud hoiakuga, mis soovitab minevikus mitte sorida ja hinnata inimest ainult tema hilisemate tegude järgi. Praegu räägitakse hellitavalt "nõukaajast" ja fraas "ta oli juba siis tugev tegija" tähendab komplimenti. Unustatakse, et NKVD, KGB jt repressiivorganid oli vaid "partei relvastatud väesalk", kes allus poliitilisele juhtimisele.
    Tartu Ülikooli professor Jüri Saar arutleb Eesti Päevalehes (08.08.2006) selle üle, miks enamiku meelest sobib presidendiks endine Ülemnõukogu esimees. Saar väidab, et Eesti on sattunud vaimsesse stagnatsiooni. Suured välispoliitilised eesmärgid on saavutatud, SKT kasvanud kümme korda.
    Keskmine inimene, kel on laen ja koolitamist vajavad lapsed, muretseb eelkõige igapäevaeluga hakkamasaamise pärast. Nii ongi võimust võtnud alalhoidlikkus ja hirm muutuste ees. Jah, inimene on juba kord olevus, kes tahab käituda järjekindlalt.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.