• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu liikmed: kuluhüvitiste kord ei muutu

    Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik ütles, et praegune süsteem pole täiuslik, kuid seni pole leitud paremat lahendust.
    "Selline arvete tassimine raamatupidamisse on kurb kord. On olnud igasuguseid arutelusid, kuidas kuluhüvitiste kord peaks olema, kuid konsensust pole saavutatud," ütles Seppik. Ta on kindel, et praegune Riigikogu koosseis kuluhüvitiste süsteemi ei muuda ning enne valimisi ei juhtu midagi.
    Seppik ütles, et tema suurimad kuluartiklid on telefonikõned ja kütus. Seppik oli suuremate kütusekulutajate edetabelis viiendal kohal rohkem kui 41 000 krooniga, mida ta põhjendab sõitmisega saartel ja Lääne-Eestis.
    Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants oli Seppikuga sama meelt. "Fakt on see, et majanduskulud käivad sellise tööga kaasas. Aga kui suured võiksid olla kulud, mis hüvitatakse, sellele on proovitud igast otsast kallale minna, aga ühtegi lahendust pole seni leitud," ütles Pomerants.
    "Kunagi pole selline tabel lõplik tõde, kuid selge on, et mina ei lähe 9kroonise tšekiga kantseleisse - see on eelkõige inimeses kinni," kommenteeris Pomerants Äripäevas ilmunud Riigikogu liikmete kuluhüvitiste tabelit.
    Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Ivari Padar tunnistas, et pikantsed detailid riigikogulaste tšekkides kellelegi au ei tee.
    "Sealt tuli välja napakaid detaile (naerab), nagu kuldehe - ma ei oska selle peale midagi öelda," ütles Padar.
    "Sellised kummalised detailid kellelegi au ei tee, aga Riigikogu liikmed on läbilõige Eesti ühiskonnast," lausus Padar.
    Tema sõnul võib kirjutada kuluhüvitiste kulutamise detailsemalt lahti või lihtsalt määrata kindla summa ning selle, mille peale kulutada ja mille peale mitte.
    Rahvaliidu fraktsiooni juhi Jaanus Männiku sõnul on Riigikogu liikmele tema kuluhüvitistega ringikäimise kohta hinnangu andja valija, mitte kolleegid Riigikogust.
    "Võiks ja peaks süsteemi kallal töötama. On hea, et meil on süsteem läbipaistev. Samas ei nõuta enamikus Euroopa riikides mingit deklareerimist," rääkis Männik.
    Ta ütles, et Eestis tuleks hinnata kuluhüvitiste suuruse taset ühiskonna jõukuse ja kogu avaliku sektori tasemega.
    "Ja kui ühiskond pole parlamendi liikmete kuluhüvitiste suurusega rahul, ja nagu näha pole rahul, tuleb sellesse tõsisemalt suhtuda," lisas Männik.
    Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli ja Reformierakonna juhi Jaanus Tamkiviga polnud eile võimalik ühendust saada. Hõivatud olid ka Riigikogu esimees Toomas Varek ja aseesimees Maret Maripuu. Õiguskantsler Allar Jõks ei soovinud eile Riigikogu liikmete kuluhüvitiste teemal sõna võtta.
    Res Publica fraktsiooni juht Marko Pomerants ütles, et ei teadnud kahest erakonnakaaslasest, Ela Tomsonist ja Henn Pärnast, kes on esitanud auto kasutusrendi arveid kuluhüvitisteks. Res Publica fraktsioon võttis 2003. aastal üksmeelselt vastu otsuse sellest loobuda.
    "Olin teadlik probleemidest ja sellest, et inimestel selline (kasutusrendi arvete esitamine kuluhüvitisteks - toim.) soov on. Ma ei teadnud, et nende hüvitiste võtmine täna toimub," lausus Pomerants.
    Ta lubas, et pärast Riigikogu töövaba nädalat vestleb ta sel teemal fraktsiooni liikmetega.
    Igal aastal Riigikogu kantselei raamatupidamist auditeerinud ja kuluhüvitisi kontrollinud riigikontroll on leidnud parlamendi arvepidamises puudusi.
    "Auditi käigus tehtud pistelise kontrolli tulemusena on riigikontroll tuvastanud, et esindus- ja vastuvõtukuludega seotud kuludokumentidel ei ole alati kirjas selgitust, mis liiki üritusega oli tegu," ütles riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson. "Kuna Riigikogu liikme tööga seotud kulutused ja nende sisu on loetletud Riigikogu juhatuse otsusega kehtestatud korras ja mitte seaduses, on tegemist sisekontrollisüsteemi ning riigikogulase enda südametunnistuse valdkonda kuuluva küsimusega."
    "Riigikontrolli audiitorid ei osale Riigikogu liikme igapäevases töös. Seetõttu ei saa me hinnata, kas ühel või teisel ajakirjanduses viidatud juhul on tegu raha sihipärase kasutusega. Riigikontroll möönab, et mõningatel juhtudel on tekkinud küsimusi kulude seotuses Riigikogu liikme tööga, kuid need summad ei ole olnud märkimisväärsed," ütles Mattson.
    Riigikontroll on auditis keskendunud sõiduki üürikuludele, mis moodustavad poole riigikogulasele hüvitatavatest kuludest.
    Ehkki riigikontroll soovitas Riigikogu kantselei direktoril Heiki Sibulal tagada liisinglepingute ja maksegraafikute koopiate olemasolu raamatupidamises ja arve võrdlemine nendega enne tasumist, jäi Sibul eriarvamusele ja leidis, et Riigikogu liikmete ja liisingufirmade vahel sõlmitud lepingud on konfidentsiaalsed ja vastavalt poolte kokkuleppele ei ole kolmandatel isikutel õigust neist koopiaid teha.
    Kantselei raamatupidamine lähtub ülekande tegemisel arvele märgitud selgitusest, st kui arvele ei ole märgitud, et tegemist on kasutusrendi eest esitatud arvega, siis lepingut kontrollitakse.
    Lepingut küsitakse Riigikogu liikmelt vaid juhul, kui arve summa muutub varasemaga võrreldes oluliselt, selgitas Mattson.
    Riigikontroll on Riigikogu kantselei majandusaasta aruandeid ja tehingute seaduslikkust auditeerinud 2004., 2005. ja teeb seda ka 2006. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.