Riigikogu liikmed: kuluhüvitiste kord ei muutu

Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik ütles, et praegune süsteem pole täiuslik, kuid seni pole leitud paremat lahendust.

"Selline arvete tassimine raamatupidamisse on kurb kord. On olnud igasuguseid arutelusid, kuidas kuluhüvitiste kord peaks olema, kuid konsensust pole saavutatud," ütles Seppik. Ta on kindel, et praegune Riigikogu koosseis kuluhüvitiste süsteemi ei muuda ning enne valimisi ei juhtu midagi.

Seppik ütles, et tema suurimad kuluartiklid on telefonikõned ja kütus. Seppik oli suuremate kütusekulutajate edetabelis viiendal kohal rohkem kui 41 000 krooniga, mida ta põhjendab sõitmisega saartel ja Lääne-Eestis.

Ta ütles, et Eestis tuleks hinnata kuluhüvitiste suuruse taset ühiskonna jõukuse ja kogu avaliku sektori tasemega.

"Ja kui ühiskond pole parlamendi liikmete kuluhüvitiste suurusega rahul, ja nagu näha pole rahul, tuleb sellesse tõsisemalt suhtuda," lisas Männik.

Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli ja Reformierakonna juhi Jaanus Tamkiviga polnud eile võimalik ühendust saada. Hõivatud olid ka Riigikogu esimees Toomas Varek ja aseesimees Maret Maripuu. Õiguskantsler Allar Jõks ei soovinud eile Riigikogu liikmete kuluhüvitiste teemal sõna võtta.

Res Publica fraktsiooni juht Marko Pomerants ütles, et ei teadnud kahest erakonnakaaslasest, Ela Tomsonist ja Henn Pärnast, kes on esitanud auto kasutusrendi arveid kuluhüvitisteks. Res Publica fraktsioon võttis 2003. aastal üksmeelselt vastu otsuse sellest loobuda.

"Olin teadlik probleemidest ja sellest, et inimestel selline (kasutusrendi arvete esitamine kuluhüvitisteks - toim.) soov on. Ma ei teadnud, et nende hüvitiste võtmine täna toimub," lausus Pomerants.

Ta lubas, et pärast Riigikogu töövaba nädalat vestleb ta sel teemal fraktsiooni liikmetega.

Igal aastal Riigikogu kantselei raamatupidamist auditeerinud ja kuluhüvitisi kontrollinud riigikontroll on leidnud parlamendi arvepidamises puudusi.

"Auditi käigus tehtud pistelise kontrolli tulemusena on riigikontroll tuvastanud, et esindus- ja vastuvõtukuludega seotud kuludokumentidel ei ole alati kirjas selgitust, mis liiki üritusega oli tegu," ütles riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson. "Kuna Riigikogu liikme tööga seotud kulutused ja nende sisu on loetletud Riigikogu juhatuse otsusega kehtestatud korras ja mitte seaduses, on tegemist sisekontrollisüsteemi ning riigikogulase enda südametunnistuse valdkonda kuuluva küsimusega."

"Riigikontrolli audiitorid ei osale Riigikogu liikme igapäevases töös. Seetõttu ei saa me hinnata, kas ühel või teisel ajakirjanduses viidatud juhul on tegu raha sihipärase kasutusega. Riigikontroll möönab, et mõningatel juhtudel on tekkinud küsimusi kulude seotuses Riigikogu liikme tööga, kuid need summad ei ole olnud märkimisväärsed," ütles Mattson.

Riigikontroll on auditis keskendunud sõiduki üürikuludele, mis moodustavad poole riigikogulasele hüvitatavatest kuludest.

Ehkki riigikontroll soovitas Riigikogu kantselei direktoril Heiki Sibulal tagada liisinglepingute ja maksegraafikute koopiate olemasolu raamatupidamises ja arve võrdlemine nendega enne tasumist, jäi Sibul eriarvamusele ja leidis, et Riigikogu liikmete ja liisingufirmade vahel sõlmitud lepingud on konfidentsiaalsed ja vastavalt poolte kokkuleppele ei ole kolmandatel isikutel õigust neist koopiaid teha.

Kantselei raamatupidamine lähtub ülekande tegemisel arvele märgitud selgitusest, st kui arvele ei ole märgitud, et tegemist on kasutusrendi eest esitatud arvega, siis lepingut kontrollitakse.

Lepingut küsitakse Riigikogu liikmelt vaid juhul, kui arve summa muutub varasemaga võrreldes oluliselt, selgitas Mattson.

Riigikontroll on Riigikogu kantselei majandusaasta aruandeid ja tehingute seaduslikkust auditeerinud 2004., 2005. ja teeb seda ka 2006. aastal.