Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanavara väljaviimisele seatakse rangemad piirid
Viimasel ajal on hakatud hoogsalt Eestist
välja viima originaalkujul säilinud vanu saunu ja aitasid. Rahvusliku rikkuse
laialitassimist peaks takistama uus seadus, mis annab võimaluse piirata
kultuuriväärtuste väljavedu.
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on seni olnud kultuuriväärtustele sisse- või väljaveo lubade andmine rohkem kokkulepete küsimus, kirjutas postimees.ee.
«Praegu lähtutakse vanadest normidest ja on olemas tolli- ja muinsuskaitseseadus, millega saab väljavedu kaudselt reguleerida,» nentis Uustalu. Tema sõnul on eraldi seadust kindlasti tarvis, sest ei ole selgelt paika pandud, missuguseid ja kui vanu objekte peetakse selle vääriliseks, et hakata nende üle piiri toimetamist kontrollima.
«Reguleerimata on valdkond, mis on hakanud viimasel ajal probleeme tekitama: viiakse välja palkmaju ja vanu saunu, mis võetakse palkidest lahti, aga need on eesti kultuur,» sõnas Uustalu.
Tallinna vanalinnas antiigiäri pidava Jaanus Idla sõnul on tõesti viimase aja trendiks ka vanade saunade või majade riigist välja viimine. «Meie inimesed ei ole veel selleni jõudnud, et vana vääriliselt hinnata,» pakkus Idla.
Eelnõu kohaselt võib kultuuriväärtuse Eestist välja viia muinsuskaitsest saadud väljaveoloa alusel. Luba võib olla alaline või ajutine. Viimase korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua.
Eelnõu seletuskirjas nimetatakse näiteks talumööbli väljaveole piirangu seadmise põhjuseks, et tegemist on tihti käsitööna valmistatud ning teatud piirkonnaga seotud käsitöövõtete või kaunistusstiiliga esemetega, mis rõhutavad piirkondade eripära.
Seadus piiraks ka Eesti vetes hukkunud laevade osade, näiteks ankrute, suurtükkide, pronkskellade, kompasside või roolirataste väljavedu.
Seda põhjendatakse eelnõus sellega, et viimaste aastate jooksul on järjest populaarsemaks muutunud hobisukeldumine, mille tõttu on suurem ka oht, et viiakse ilma loata välja merepõhjas asuvaid kultuuriväärtusi.
Piiranguid vajavad ka arheoloogilised esemed, mille all on silmas peetud eelkõige ehteid ning tarbe- ja tööriistu, mille loata väljavedu on kultuuriministeeriumi hinnangul suurenenud seoses lihtsustatud Euroopa Liidu sisese liikumisega.
Kultuuriväärtuste sisse - ja väljaviimist reguleeriv seadus peaks kehtima hakkama järgmise aasta 1. veebruarist.