• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õigeusu kirik teeb küünlaid

    Seni tõid preestrid ortodoksses kirikuelus kasutatavaid vahaküünlaid peamiselt Venemaalt ning vähesel määral on tellitud vahaküünlaid ka Raplamaal Kohila vallas asuvast intellektipuudega inimeste ettevõttest AS Pahkla Camphilli Küla.
    "Lisaks suurele kvaliteedivahele - Venemaa vahaküünlad on pooleks parafiiniga ja tahmavad - on küünalde ise tootmine ka vaimses plaanis väga oluline ning näitab kiriku tugevust," põhjendab oma vahaküünlatehase loomist Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kirikuvalitsuse liige Kadri Jäätma. "Küünlal on rituaalne tähendus ja seega on väga oluline, kus ja kelle valmistatud palveküünla sa ikooni ees süütad."
    EAÕK soetas küünlavabriku sisseseade Kreekast. Kreeklased panid seadmed Eestis üles, näitasid küünlavalmistamise nipid ette ja tarnisid ka veidi tooret ehk puhastatud mesilasvaha ning puuvillast tahid. "Investeeringu kogumaksumus oli 1,6 miljonit krooni," täpsustab Jäätma ja lisab, et kavas on investeering tagasi teenida kahe aastaga.
    Küünlameister, EAÕK noorteliidu president Margus Kivi on kolmapäeva hommikul Virtsu lähedal Kõmsis endises koolimajas valmis küünlatootmisega alustama. Karusselli meenutava agregaadi käppade otsas ripuvad valget niiti täis raamid. Seejärel sulpsatab Kivi raamid järjekorras vanni, mis on täidetud sulatatud mesilasvahaga. Pärast viiendat tsüklit suplus-jahtumine jäävad umbes 2000 küünalt ootama lõplikku tahenemist, misjärel lõigatakse nad raamist välja.
    "Seadmete tootlus on nii võimas, et meie kiriku aastavajaduse ehk ligi 5000 kilo erineva paksuse ja pikkusega vahaküünlaid suudaksin valada ühe kuuga," räägib Kivi.
    Jäätma kinnitusel astuvad nad küünlatootmises ühe sammu korraga. "Kui koguduste ja meie kirikuid külastavate turistide vajadus on rahuldatud, püüame vahaküünlaid hakata turustama ka väljapoole Eestit ning miks mitte laiendada tootevalikut näiteks suveniirküünaldega," ütleb Jäätma.
    Üle kümne aasta puhtast mesilasvahast küünlaid tootnud Pahkla Camphilli Küla asejuhataja ja küünlatöökoja meistri Katarina Seeheri sõnul nemad Kõmsi küünlatsehhi konkurendiks ei pea. "Me ei ole spetsialiseerunud kirikuküünalde tootmisele, vaid käsitsi tehtud vahaküünalde kui loodustoodete valmistamisele," ütleb Seeher ja lisab, et aastas toodavad nad peamiselt Eesti mesinikelt ostetud vahast umbes pool tonni küünlaid.
    Uus vahaküünlavabrik võib kohalikelt mesinikelt saada puhastatud tooret, kui läbirääkimistel jõutakse hinnas ja kogustes kokkuleppele, kinnitab Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.