EHI ei kuva tegelikku hinda

Äripäeva artiklis "Arco Vara küsib korteriostjatelt kolmandiku raha juurde", 8.11, oli väide: "Statistika järgi tõusis ehitushinna indeks (EHI) tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11,2%, mitte 30%, nagu küsitakse raha juurde korteriostjatelt".

Pean oluliseks selgitada ehitushindu. Olen veendunud, et ehitushinnad kallinevad märkimisväärselt rohkem kui näitab statistikaameti EHI. Viimase aasta tõus on kindlasti kõrgem kui 11,2% või isegi 30%. Paraku puudub Eestil objektiivne metoodika, millega hinnatõusu tänastes ekstreemsetes tingimustes adekvaatselt mõõta ja arusaadavalt kirjeldada. Statistikaameti metoodika on rahvusvaheliselt ning teoreetiliselt aktsepteeritav stabiilsetes majandusoludes, mitte kõrvalekalletes. Ehituses on kasutusel mõisted otsekulud ja üldkulud. Osa kulusid saab selgelt siduda mingi tarindiga objektil. Üldkulud seevastu jaotatakse tarindite vahel tavaliselt protsentuaalselt. Puudub võimalus teha seda täpselt. Kui ehitusfirma on üürinud nädalaks veoauto, siis teenindab see auto ilmselt firma kogu lepinguportfelli ning hiljem jaotatakse kulud kõigile objektidele mingi metoodika alusel, mis ei pretendeeri kunagi absoluutsele täpsusele. Järelikult ei kirjelda otsekulud ehituse tegelikke kulutusi. Kas statistikaameti poolt loetletud otsekulud (tööjõud, ehitusmasinad ja materjalid) on ikka otsekulud?

Tööjõud on statistikaameti metoodikas jagatud kategooriatesse ehitustööline, viimistleja, torulukksepp, elektrik, müürsepp ning puusepp. Tänapäeva ehitusel on kõige olulisemad tegijad ilmselt betoneerijad. Tööjõudu on võimalik küllaltki usaldusväärselt lugeda otsekuluks (pidades arvestust töötatud inimtundides), samas üha enam on tööde korraldamisega seotud töödejuhatajad ning füüsilist tööd mittetegevad töötajad, nt geodeedid.