Eesti Panga majandustegevust auditeerinud
riigikontroll leidis hulgaliselt rikkumisi ja vajakajäämisi riigihangete
korraldamisel.
Eelmise aasta juunist kuni novembrini auditeeris riigikontroll Eesti Panga riigihankeid ajavahemikul 2004-2005. Viimati auditeeriti Eesti Panga majandustegevust 1996. aastal. Riigikontroll tuvastas hangete puhul rikkumisi ja vajakajäämisi, kirjutas Äripäev.
"Eesti Panga olulisemad eksimused on suures osas tingitud nn Eesti Panga erandi halvasti põhjendatud rakendamisest," kommenteeris auditi üks koostajatest, riigikontrolli audiitor Taavi Mölder.
2004.-2005. aasta jooksul tegi Eesti Pank hankijatele väljamakseid 190 miljoni krooni eest. Auditi käigus selgus, et 86 miljoni krooni väärtuses tellitud tööde puhul ei järgitud riigihangete seadust nõuetekohaselt.
"Riigihanke seaduses on võimalus, et mõnel juhul saab Eesti Pank hankeid läbi viia enda kehtestatud riigihanke korra alusel, mis on seadusega kooskõlas," selgitas Eesti Panga president Andres Lipstok, viidates sellele, et tegemist ei ole tavalise riigifirmaga.
"Meil on riigisaladuse moment juures. Paraku me oleme nendes punktides, kus me oma põhitegevusega oleme erisituatsioonis, sunnitud rakendama neid riigihankeseadusest tulenevaid võimalusi, " lisas Lipstok.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Viimased uudised
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Sõidame superrikastele mõeldud särtsuautoga Eesti teedel
Tagasi Äripäeva esilehele