Indrek Neivelt kurjustab reedeses Eesti Päevalehes ilmunud pikemas arvamusartiklis Eesti Panga presidendi Andres Lipstokiga. Kanakitkumiseks on läinud euro kasutuselevõtu pärast. Neivelt lausa nõuab võimalikult varast (2008), Lipstok pakub aga ebamääraselt hilist (2010) tähtaega. Mõlemal on oma argumendid.
Äripäeva arust on Eestile lahti kolmas tee, mis ei fetišeeri meeleheitlikult kuupäevi - see on majanduskasvu tee ilma raha- ja hinnapoliitiliste hookus-pookusteta.
Selge on üks: erandeid või vastutulekut Euroopa Komisjoni poolt oodata pole, meie inflatsioon peab mahtuma normi piiresse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas on Euroopa Komisjoni ühtsed selged mängureeglid, mis võivad tunduda ülemäära jäigad, siiski paremad kui riikide mingisugune alternatiivne "iluduskonkurss".
Ent võimatu on öelda, millal alaneb Eesti inflatsioon nõutud piirini (kolme madalaima inflatsiooniga ELi riigi keskmine pluss 1,5%).
Inflatsiooni määra tõstab-langetab järsult kütuse hind, kuid kütusehinna hoovad on kahjuks Eesti käeulatusest kaugel.
Hakata inflatsiooni mingite hinnapoliitiliste otsustega nagu aktsiiside külmutamine väevõimuga alla pressima on lühinägelik samm, sest ebapopulaarsete otsuste kaugemasse tulevikku kuhjamine lööb meid ju tulevikus veelgi valusamini.
Parem juba teha need ära praeguse kiire majanduskasvu ajal, mil negatiivset mõju on kergem üle elada.
Neivelt pakub inflatsiooni taltsutamiseks ka intressimäärade tõstmise - kommertspankade suuremate reservinõuete kaudu. Tunnistagem, et intressimäärade tõusu on meile küll kõige vähem vaja - see ei löö mitte üksnes inflatsiooni, vaid eelkõige sadu tuhandeid laenuvõtjaid, kes ei pruugi enam suuta oma laene teenindada. Me ei soovi ju euro kaasandena kinnisvarakrahhi. Hinnad mitte ei stabiliseeruks, vaid läheks suisa langusse…
Neivelt möönab ise ka, et euro kasutuselevõtu "meetmed" kahandaksid meie majanduskasvu paari protsendipunkti võrra.
Meie arvates on see liiga kõrge hind. See on tunduvalt rohkem kui pool miljardit krooni aastas, mille euro valuutavahetuse ärajäämisest otseselt võidaksime.
Artikkel jätkub pärast reklaami
On üks hoob inflatsiooni talitsemiseks, mida aga poliitikud järjekindlalt eiravad - sisenõudluse ohjeldamiseks piirata valitsussektori kulutusi. Miks otsime igasuguseid muid nippe, kui priske kolmandiku loodud uuest väärtusest tarbib riik ise? Siin oleks lihtne ja mõjus saleduskuuri koht.
Kui Eesti läheb oma teed, milleks on jõukuse kasv, siis liigume eurole tegelikult vastu. Ja ükskord me veel lausa komistame euro otsa.
Autor: ÄP