Eurovesi tuleb kätte kavandatust kallimalt

"Jah, kogu ehituse hind läks 2,4 korda kallimaks," nentis Matsalu Veevärgi juhatuse liige Marko Matsalu.

Kaks aastat tagasi alustatud Lääne-, Pärnu- ja Raplamaad hõlmava Matsalu alamvesikonna veemajanduse arendamise esialgne projekt nägi ette veevärgi- ja kanalisatsioonitöid 256 miljoni krooni ulatuses.

Täna allkirjastavad AS Matsalu Veevärk ja töövõtjatena konsortsiumid AS Water Ser-OÜ Arco Ehitus-AS Aspi ning AS Merko Ehitus-AS Terrat-AS Amaks lepingu, mille summa on 616 miljonit krooni.

Matsalu veemajandusprojekt on üks osa endise keskkonnaministri Villu Reiljani poolt suurimaks keskkonnaprojektiks nimetatud veeprojektist.

Projekti raames oli aastatel 2005-2007 Eesti veemajandusse Euroopa Liidu välisabiga kavas investeerida kokku 1,6 miljardit krooni, millest 10% omaosaluse maksavad kohalikud omavalitsused ja 10% riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu.

Eelmisel sügisel projekt soikus, kui pärast riigihankele laekunud pakkumiste avamist selgus, et projekti tegelik maksumus kujuneb arvestatust vähemalt kaks korda kallimaks. Kuna Ühtekuuluvusfondiga olid aga kokkulepped sõlmitud ja lukku pandud, olid riik ja omavalitsused sundseisus - puuduv raha tuleb neil endal leida.

Matsalu veeprojekti puhul tuleb riigil välja käia täiendavad 341 miljonit ja omavalitsustel 18 miljonit maksumaksja krooni.

KIKi Ühtekuuluvusfondi projektikoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul tingis mitmekordseks paisunud maksumuse projekti ettevalmistusperioodi jooksul toimunud ehitushindade tõus.

Noormaa ei arva, et projektiga seotud asjaajamised liiga pikalt venima jäid. "See projekt sai suhteliselt kiiresti tegelikult Euroopa Liidu poolt rahastusotsuse. Meil on projekte, mis on läinud märksa aeglasemalt," rääkis ta. Tema sõnul on riiki teavitatud, et samalaadne hinnatõusuprobleem kaasneb kõikide Ühtekuuluvusfondi projektidega.

Matsalu veemajandusprojekti käigus ehitatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid vee-, kanalisatsiooni- ja survetorustikke, ehitatakse reoveepuhasteid ja -pumplaid ning rajatakse puurkaevusid, samuti rekonstrueeritakse pumbamajad.

Ehitustööde lõppedes on 90 protsendil projekti piirkonna elanikest võimalus liituda ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrguga ning hakata kasutama euronõuetele vastavat joogivett. Tööde tähtaeg on kaks aastat alates lepingu sõlmimisest.

Eesti on liitumisel Euroopa Liiduga lubanud hiljemalt 2010. aastaks reovee- ja 2013. aastaks joogiveemajanduse korda teha.

ELis 2004. aastal heaks kiidetud rahastusotsuste summa Matsalu veeprojektile oli 256 miljonit krooni, millest 80% tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, 10% Eesti riigilt KIKi kaudu ning 10% valdade omafinantseeringust. Puuduolevast summast leidsid umbes 5% omavalitsused ning riik eraldas summa, mis katab 2007. aasta lõpus tekkivad vajadused, kus on juba ette näha, et rahast tuleb puudu. Ülejäänud puuduoleva summa puhul, mis jääb valdavalt aastatesse 2008-2009, on KIKi nõukogu langetanud otsuse, et me garanteerime selle raha juhul, kui keskkonnaministeerium teeb omalt poolt kõik, et see saaks lülitatud riigi eelarvesse.

On ju teada, et kui me ei täida lepingu tingimusi, siis on Euroopa Liidul õigus see raha tagasi küsida. Eesti riik on öelnud, et me selle projekti teeme ja just nendel tingimustel on see raha meile eraldatud. Euroopa Liidust meil raha selle projekti jaoks juurde tulemas ei tule, nii et loodame siis riigi peale.