Võtke meie kala!

Mäletan põnevatest 1990. aastatest, kuidas tollased poliitilised liidrid eesotsas Mart Laari ja Siim Kallasega armastasid rääkida mõistulugu kala asemel õnge andmisest. Mõtteviis, et riigi asi on luua inimestele võimalused oma elujärje parandamiseks, mitte lihtsalt raha laiali jagada, oli tollal veel populaarne.

Aeg on edasi läinud. Erinevaid võimalusi pakkuv keskkond on käegakatsutavas osas juba loodud, mis seab erakonnad raske küsimuse ette. Millise põrutava valimislubadusega me sel korral valijate ette tuleme? Maksusüsteem on meil üks maailma mõnusamaid, vanemahüvitis teeb teised riigid kadedaks, töökohtadega ka enam probleemi pole. Mis seal ikka: pappi meil ju on, jagaks seekord lihtsalt raha ja asju laiali!

Pakun, et umbes sellisest mõttekäigust on ajendatud kõik need gümnasistide välisreisid, tasuta laptop'id ja konkreetsete rahaliste toetuste lubadused. Seda ka erakonnalt, kelle jaoks õnn ei peitu rahas. Keskerakonna juba aastaid pensionäridele peo peale makstud mõnisada krooni on, reitinguid vaadates, ju ilmselgelt ära tasunud, miks siis mitte sellest õppust võtta ka teistel erakondadel.

Soovin erakondadele valimislubaduste väljamõtlemisel kainemat meelt, et nelja aasta pärast olukord päris hulluks ei läheks. Kui mõelda näiteks, kumb variant rõõmustab keskkoolilõpetajat rohkem, kas vanemate poolt aastaid kogutud fond õpingute jätkamiseks mainekas kõrgkoolis või edev sportauto, siis tõenäoliselt valiks enamik hilisteismelisi esimese hooga auto.

Ent kummast variandist oleks elluastujale edaspidi rohkem kasu, kumma võimaluse üle on ta kümne aasta pärast tänulikum? Perspektiivitunnet teile, poliitikud!