Kohalikule kliimale vastav, korrektselt paigaldatud, järelreguleeritud ja hooldatud välisuks kestab aastaid.
ASi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimehe Rain Hüva selgitusel kaetakse moodsa, sandwich-süsteemis mitmekihilise ukse välispind ilmastiku- ja niiskuskindla dekoratiivspooniga.
Selle alla paigaldatakse niiskuskindel laminaat ja seejärel kaks alumiiniumlehte, mille vahel on polüstürool. Viimane kiht on niiskuskindel laminaat, mis jääb ruumi sisse. Alumiiniumi ülesanne on säilitada ukse välismõõtmed niiskuskõikumiste ajal, samuti kaitsta puitkonstruktsiooni niiskuse eest. Siiski võib uks esimesel paigaldusaastal ikkagi "mängida". Selleks tuleks ust ostes jälgida, et tootja tagaks garantii vähemalt kaks aastat.
Valides välisust vanale hoonele, tuleb arvestada maja ülejäänud arhitektuuriga. Eelistatavalt tasub püüda endist ust taastada. Ehkki tihti kõikuva tasemega tisleritööna valminud vana puitukse kulunud detailide remont võib anda üsna efektse tulemuse.
OÜ Kuukaar ehitusmeister-restauraator Indrek Joala soovitab esimese sammuna originaalustel ära märkida kõik vead. Seejärel saab renoveerima asuda.
Palju saab ära teha ka majaomanik ise ukse säilimiseks. "Kuna otsene päike, sademed ja temperatuurikõikumised mõjuvad puidule halvasti, võiks ukse kohal olla vari, mis seda tagasi hoiab," märgib Joala.
Ka erinevad uksepiirajad ja muud abidetailid pikendavad puitukse eluiga.
"Kõveralt paigaldatud lengis ei hakka uks liikuma ning laseb ainult tuult sisse," osutab ASi Haapsalu Uksetehas juhataja Ago Soomre uue ukse paigaldamise põhitõele. Ka võib see pikema aja jooksul ukse sootuks rikkuda. Tulemusena peaks uks olema õhutihe, sulguma ja avanema vaevatult ning hääletult. Ukse järelreguleerimine pole alati vajalik. Soomre soovitab tähelepanu pöörata just ukselehe ja -lengi vahedele, mis vahemikus 2-4 mm väldivad hõõrdumisi ja tuuleavasid.
Välisuks võib olla ka metallist, mis hoolimata suuremast muukimiskindlusest on viletsama soojapidavusega ja puituksest ka kallim. Metallukse puhul tuleb jälgida, et ukse sise- ja välispinna plekk ning ukseleng oleksid külmasildade vältimiseks lahutatud.
Autor: Marina Tigasing
Seotud lood
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Viimased uudised
Pingerivis 128 toidutööstust
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele