Korralik välisuks kaitseb ilmastiku ja võõraste eest

Valides välisust vanale hoonele, tuleb arvestada maja ülejäänud arhitektuuriga. Eelistatavalt tasub püüda endist ust taastada. Ehkki tihti kõikuva tasemega tisleritööna valminud vana puitukse kulunud detailide remont võib anda üsna efektse tulemuse.

OÜ Kuukaar ehitusmeister-restauraator Indrek Joala soovitab esimese sammuna originaalustel ära märkida kõik vead. Seejärel saab renoveerima asuda.

Palju saab ära teha ka majaomanik ise ukse säilimiseks. "Kuna otsene päike, sademed ja temperatuurikõikumised mõjuvad puidule halvasti, võiks ukse kohal olla vari, mis seda tagasi hoiab," märgib Joala.

Ka erinevad uksepiirajad ja muud abidetailid pikendavad puitukse eluiga.

"Kõveralt paigaldatud lengis ei hakka uks liikuma ning laseb ainult tuult sisse," osutab ASi Haapsalu Uksetehas juhataja Ago Soomre uue ukse paigaldamise põhitõele. Ka võib see pikema aja jooksul ukse sootuks rikkuda. Tulemusena peaks uks olema õhutihe, sulguma ja avanema vaevatult ning hääletult. Ukse järelreguleerimine pole alati vajalik. Soomre soovitab tähelepanu pöörata just ukselehe ja -lengi vahedele, mis vahemikus 2-4 mm väldivad hõõrdumisi ja tuuleavasid.

Välisuks võib olla ka metallist, mis hoolimata suuremast muukimiskindlusest on viletsama soojapidavusega ja puituksest ka kallim. Metallukse puhul tuleb jälgida, et ukse sise- ja välispinna plekk ning ukseleng oleksid külmasildade vältimiseks lahutatud.

Autor: Marina Tigasing