Kui sukasäär tühi, saab pangast abi

Tule, me teeme sulle teistest parema laenupakkumise, on ilmselt paljudel kõrvus kummitamas. Kust ja millest alustada? Laenu võtmise näol on tegu siiski tähtsa ning pikaajalise otsusega.

Margit Rootsi, kes töötab Nordea panga Tartu kontoris personaalpanganduse kliendihaldurina, soovitab laenu võtmine hoolikalt läbi kaaluda ning teha otsus pakutavate tingimuste alusel. "Peale madalama intressi peab ka kõik muu klappima," kommenteerib ta. "Kindlasti tasub hoolikalt jälgida laenutingimusi, pikkust, intressimäära. Kuna tegu on ikkagi väga isikliku otsusega, siis ei tasu kergekäeliselt ennast mõjutada lasta."

Kuivõrd laenuvõtmine on seotud riskidega, tasub pangaga tihedalt koostööd teha. "Näiteks makseraskuste tekkimisel soovitame kindlasti pangaga ühendust võtta," ütleb Rootsi. "Rääkides saab alati võimalikke probleeme ennetada ja lahendada. Näiteks väiksemate makseraskuste korral soovitame võtta maksepuhkust. Kui aga kliendil on tõsisemad makseraskused, tuleks mõelda eluaseme odavama vastu vahetamisele, et saadud tulust saaks laenujäägi ära maksta."

Pangad pakuvad eluaseme finantseerimiseks tihti väga erinevaid laene. Milline just konkreetsele kliendile sobivaim on, sõltub erinevatest asjaoludest. "Kindlasti tasub tulla pangakontorisse ja koos laenunõustajaga lahendused läbi arutada," soovitab Rootsi. "Üheskoos vaadatakse üle kliendi soovid, võimalused ning juba konkreetsest kliendist lähtuvalt tehakse parim pakkumine."

Üsna uueks tooteks võib lugeda koduvahetuslaenu. "Selline laen on kliendile vajalik siis, kui uus korter või maja soovitakse välja osta ajal, mil vana eluaseme müügiga alles tegeletakse," kirjeldab Rootsi.

"Selliste laenude andmine toimub eriotsuse alusel, eriti siis, kui klient maksab samal ajal veel vana eluaseme soetamiseks võetud laenu. Siis jäävad laenutagatiseks esialgu mõlemad objektid. Kuna kahe laenu maksmisel läheb enamasti kuumakse väga suureks, kasutatakse vana eluaseme müümise ajal maksepuhkust."

Kuivõrd inimeste võimalused on muutunud aasta-aastalt aina paremaks, kaaluvad ilmselt paljud uue maja ehitamist või korteri ostmist vastvalminud majja. Pangad on loonud kindlad laenutooted, et sellise otsuse teinud kliente finantseerimisel aidata.

Triin Messimas, kes töötab SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuhina, kirjeldab laenuprotsessi uue ehitise puhul järgmiselt: "Kui inimesel on olemas krunt, millele soovitakse hakata maja ehitama, toimub laenu saamine osadena. Esmalt pannakse tagatiseks krunt ning selle peale saab klient esimese laenusumma. Kogu ehitustegevus jagatakse eelnevalt etappideks ning ümberhindamised toimuvad iga etapi valmimise järel ja seejärel ka uue laenusumma väljastamine."

Kui kliendil on olemas lisatagatis, on pangal võimalik ehitustegevuse alguses maksta korraga ka rohkem laenu välja.

"Kuna pangad on alati huvitatud sellest, et maja reaalselt ikka valmis saaks, vaadatakse enne laenu väljastamist koos kliendiga projekt põhjalikult üle," kinnitab Messimas. "Alati on vaja realistlikult hinnata, kas plaanitava laenusumma eest saab ikka katta kõik ehitustegevuseks kuluvad väljaminekud."

Peale Eestis tegutseva nelja suurema panga on eluaseme finantseerimiseks võimalik laenu saada ka n-ö alternatiivsetest krediidiasutustest.

Üheks pakkujaks on AmCredit, mis alustas Eesti turul eluasemelaenu pakkumist aastal 1999. AmCredit on traditsioonidega Ameerika finantsorganisatsioon, mis pakub kodulaene Eestis, Lätis ja Leedus.

Kodulaenude uusimaks tooteks on AmCreditil ehituslaen, mis mõeldud neile, kes on otsustanud alustada oma maja ehitustöödega, aga vahendeid selleks napib. Teiste pankade pakutavatest ehituslaenudest erineb AmCrediti pakutav selle poolest, et kehtestatud on minimaalne laenusumma, milleks on 1 100 000 krooni.

AmCredit Eesti ASi tegevjuht Andrus Tinni rõhutab ettevõtte eeliseid laenuturul: "Võrreldes pankadega suudame pakkuda suuremat paindlikkust. Viimane seisneb võimaluses taotleda laenu ka eakamatel klientidel, samuti ei piirata kaastaotlejate arvu. Me ei ole fikseerinud ka minimaalse palgamäära nõuet. Samuti võib klient taotleda peamise eluaseme ostuks laenu 10-protsendise omafinantseeringuga, vajamata seejuures KredExi käendust."

Enne laenu võtmist peaksid inimesed põhjalikult ja rahulikult üle vaatama oma võimalused. Küsimus ei ole isegi selles, kas sissetulekud on piisavad. Inimesed peaksid olema ise veendunud, et suudavad laenu tagasi maksta.

Enamasti on eestlased ikka üsna realistlikud ja suhtuvad pigem kartusega laenu võtmisesse, aga on ka neid, kes hindavad oma võimeid üle. Ekslikult arvatakse, et väga kerge on oma seniseid tarbimisharjumusi muuta ning kulusid kärpida. Reaalsuses osutub see aga hoopis raskemaks.

Inimesed peaksid mõtlema laenu võttes ka sellele, kuidas ollakse valmis võimalikuks intressitõusuks laenuperioodi kestel.

Autor: Kaili Laansalu