Disain aitab ettevõttel ellu jääda

Ettevõtjail on enamasti palju häid ideid. Ja disainereil on palju põnevaid ideid. Mis juhtub, kui erineva taustaga ideederohked inimesed kokku saavad? Vastus on lihtne - see loob võimaluse allhanke asendamiseks omatoodanguga, andes lahenduse ohule, mida Eesti ettevõtjaile lähiaastateks ennustatakse.

Kümnes Euroopa riigis 2006. a korraldatud uuring näitab, et ligi pooltel disaini investeerinud ettevõtetest on käibe kasv olnud suurem kui disaini investeeritud summa. Disaini kasutavate ettevõtete turuosa suurenes 83% (keskmine 46%), nad ei konkureeri hinnakategoorias ning 2/3 neist on veendunud, et disainil on ettevõtte edukusel oluline roll. Hinnanguliselt teenib ettevõte iga disaini investeeritud 100 euro kohta 225 eurot kasumit, disaini kasutavate firmade aktsiahinna tõus perioodil 1994-2004 oli keskmiselt 200%.**

Disaini olulisus ettevõtte arengus tundub kasvavat koos ettevõtte suurusega. Inglismaa ettevõtetest on viimase 10 aasta jooksul disain kasutamise abil muutnud konkurentsivõimelisemaks 44% väikeettevõtetest, 56% keskmise suurusega ettevõtetest ja 77% suurettevõtetest.

Disaini kasutamise hetkeolukorra mõistmiseks Eestis tegi EKA Disaini Innovatsioonikeskus küsitluse tootearendusega tegelevates ettevõtetes* disainikasutuse määra ning disainikasutusega seotud takistuste ja ootuste selgitamiseks. 92% vastanud ettevõtetest tegelevad oma toodete ja kaubamärgi arendusega, 17% toodab nii anonüümseid (sh allhankena tehtud) kui ka oma kaubamärgiga tooteid.

Eesti tootearendusele spetsialiseerunud ettevõtete disainikasutuse määra ilmestamiseks kasutasime Põhjamaades välja töötatud "disaini redelit" (vt joonis). Keskmine küsitletud ettevõtete tase on 1,7 ehk Eesti ettevõtted ei kasuta disaineri teenuseid isegi mitte oma toodetele välise kujunduse andmiseks. Kõige kõrgemale positsioneerisid end meditsiinitehnika arendamisega tegelevad ettevõtted: 2,5. Üllatav on asjaolu, et EASist tootearendustoetust saanud ettevõtete, keda valimis oli 58%, keskmine disainikasutuse aste on madalam üldisest keskmisest: 1,6.

Kuigi uuringu tulemused on areneva majanduse tingimustes õigustatud, oleme silmitsi olukorraga, kus toodete tehniline kvaliteet on kõrgel tasemel ka Eestist madalama tootmishinnaga riikides. Arvatavalt on Eesti ettevõtja lisaks tehnilisele kvaliteedile ja hinnale peatselt sunnitud mõtlema teistelegi konkurentsieelistele. Disaini kasutamine mõjutab positiivselt kõiki ettevõtte majandustegevuse näitajaid, alates käibe ja kasumi kasvust, lõpetades turuosa ja konkurentsieelisega. Disaineri eesmärgiks on ühendada idee ja teostus, kultuur ja äri, tehnoloogia ja kunst.

EKA Disaini Innovatsioonikeskuselt on mitmel korral soovitud tellida koolitust selle kohta, millist koostööd disainerilt oodata ning kuidas aru saada, millised on võimalused konkreetses ettevõttes disaini kasutada. Selleks, et Eesti ettevõtja teaks, millist koostööd disainerilt oodata ning millised võimalused on just tema ettevõttes disaini kasutada, on disainiaasta raames ellu kutsutud seminar ABC Disain.

Disaini olulisust ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel on teadvustatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia "Teadmistepõhine Eesti". Täna rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus SPINNO programmi, milles Eesti seitsme kõrgkooli hulgas osaleb ka Eesti Kunstiakadeemia. Projekti eesmärgiks on arendada koostööd akadeemia ja ettevõtete vahel - viia kokku disainiõppureid ja ettevõtteid, teostada ettevõtetele vajalikke arendustöid ja suurendada ettevõtjate teadlikkust ja teadmisi disainist. Viimasena nimetatud ülesande elluviimist toetab ka samuti EASi poolt rakendatav innovatsiooniteadlikkuse programm.

Järgmisel aastal on EASil uute avanevate meetmete raames kavas alustada kõrgelt kvalifitseeritud arendustöötajate, sh disainerite, ettevõtetesse töölevõtmise toetamist. Samuti täienevad tootearendustoetuse pakkumise põhimõtted - kavas on juurde tuua toetus väiksema tehnoloogilise riskiga seotud ja lühemaajalistele projektidele, näiteks disainiteenuse sisseost ja sellele järgnev prototüüpide või valuvormide tootmine; samuti toodete testimine ja sertifitseerimine ning kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamine ettevõtetes.

Arvan, et disainiaasta, selle raames saavutatavad eesmärgid ja EASi uued toetusmeetmed on oma olemuselt väga heas järjestuses ja täiendavad teineteist.

Autor: Katri Ristal