Kas Eesti võiks olla disainiriik?

Ajal, mil äri- ja valitsusliidrid kurdavad ideede kriisi üle, näivad disainerid, või vähemalt noorem osa neist, ideedest lausa pulbitsevat. Üks idee on parem ja originaalsem kui teine, aga mida nende kõigiga peale hakata?

Häda tundub olevat selles, et disainerid ja ettevõtjad ei saa kokku. Olgu siis põhjuseks usaldamatus, hirm uue ja tundmatu ees või lihtsalt juhm ignorantsus.

On suur vahe, kes me võiks ja tahaks olla, ja kes me tegelikult oleme. Edukamad Eesti disainerid teevad tööd välisfirmadele, tehased ja vabrikud välisettevõtetele odavat allhanget. Ainult loetud juhtudel disainib eestlane Eestis toodetavaid asju.

Disainer on ettevõtlik ja suudab oma ideid ka ise toota ning maha müüa. Aga need juhud on harvad ja toodetavad kogused väikesed. Nõukogude Liidus oli Eesti disain kõrges hinnas. Euroopa Liidus torkab Eesti disain heal juhul silma näitustel.

Eesti võiks olla tipptasemel disainitud innovatiivseid tooteid valmistav väike ja nutikas riik. Ettevõtja saeb aga piltlikult öeldes ikka veel palgist laudu ja müüb neid.

Võib-olla on liiga vara hakata neist samadest laudadest ka toole tegema? Milleks müüa vähe ja kallilt, kui saab müüa palju ja odavalt?

Disainer ja EKA õppejõud Martin Pärn ennustab, et juba 15 aasta pärast on kõik teisiti, keskkond meie ümber kvaliteetsem ja tooted intelligentsemad. Loodetavasti on tal õigus. Ja loodetavasti ei jää täna nii edukas Eesti ettevõtlus sellest rongist maha. Loodetavasti ei tule meil kümne aasta pärast kukalt kratsides mõelda, et miks me ei näinud, et meil olid valgusele reageerivad kardinad ja heli tugevnedes värvi muutvad seinad "juba siis" olemas. Ja et miks me neisse õigel ajal ei investeerinud.

Ärimees ja disainer saavad kokku siis, kui esimesel on sein tee peal püsti ees - kui äri ei edene ja toode ei müü. Aga nad võiksid kokku saada hoopis varem.

Disain ei ole muidgui mingi imerohi. Kui ei tea, kellele, mida ja miks toota, pole abi ka disainerist. Aga võib-olla oleks esialgu kasu ka lihtsalt teistmoodi mõtlemisest? Disainer mõtleb teisiti kui planeeriv ja arvestav ärimees. Disainer on loominguline ja koolitatud otsima lõputult lahendusi.

Lõpetuseks kasutan juhust ja tänan siinkohal EKA Disaini innovatsioonikeskust eesotsas Katri Ristaliga. Ilma nendeta ei oleks käesolevat erilehte sellisel kujul olnud.

Ja veel - disainiaasta on jõudnud poole peale, tervelt pool aastat on aga veel ees. Kunagi pole hilja teada saada, milliseid võimalusi peidab endas meie jaoks selline võõrapäraselt kõlav sõna nagu disain.