Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaesed loterii abil säästma

    Üldiselt usutakse, et finantsmaailm ei hooli väiksest inimesest - kõikidest neist madalama sissetuleku teenijatest, kelle panus kasumisse on väike. Arvatakse, et suurettevõtted ja nende juhid võivad olla helded oma perede ja sõprade ning valitud heategevusprojektide vastu, aga nende professionaalset elu juhib vaid katkematu kasumiiha.
    See võib küll enamasti tõsi olla, aga mitte alati. Näiteks mullu Nobeli rahupreemia võitnud Muhammad Yunus asutas 1976. aastal Bangladeshis Grameen Panga, et anda mikrolaene maailma kõige suuremas vaesuses elavatele inimestele ja aidata neil oma olukorrast välja rabelda. Pank kasvas ja teenis kasumit ning oli inspiratsiooniks paljudele teistele.
    Aga kas Yunust ajas taga soov raha teenida? Intervjuudes on ta rääkinud, et teda motiveeris hoopis sügav kaastunne oma riigi vaeste vastu. Tema eesmärk rajada tulutoov laenuettevõte käis käsikäes tema sooviga uskuda oma klientide usaldusväärsusesse. Ta püüdis mikrolaenudega kasumit teenida, et tõestada nende inimeste krediidivõimet, et ta saaks ka edaspidi neile laenu anda. Siit ka paradoks: tundub, et kui Yunus ajas taga kasumit, siis ei teinud ta seda raha pärast.
    Tegelikult on vaesemale elanikkonnale orienteeritud finantsasutuste ajalugu suuresti heategevuslike või idealistlike liikumiste ajalugu. Nii oli 19. ja 20. sajandi kooperatiiviliikumine, mille eesmärgiks oli aidata kehvemas seisus olevaid inimesi, seotud paljude finants- ja kindlustusfirmadega, nagu säästupangad, ehitusliidud ja ringlaenude andjad.
    Selline heategevuslik finantstegevus elab ka tänapäeval. Näiteks Harvardi Ärikooli rahandusprofessor Peter Tufano on vaikselt tegelenud oma loodud mittetulundusliku fondiga Doorways to Dreams, mille eesmärgiks on samuti madala sissetulekuga inimeste finantsväljavaadete parandamine. Niipalju, kui mina olen temaga vestelnud, näivad tema kavatsused olevat puhtalt omakasupüüdmatud.
    Tufano sõnul on vaesemate inimeste säästma panemisel peamine probleem see, et neil pole raha tarvis mitte ainult pensionieaks kõrvale panemiseks, vaid ka lühiajaliste kriiside lahendamiseks. Aga kui valitsusprogrammid ei seo nende raha aastateks, siis annavad nad tihti kiusatusele järele ja kulutavad kergekäeliselt.
    Tufano mõistab neid inimesi ja pakub ka realistliku lahenduse nende aitamiseks: lisapreemiat pakkuvad säästuvõlakirjad (premium savings bonds). Lisaks tavalistele intressimaksetele võivad need võlakirjad tuua omanikule ka loteriivõidu ja see ahvatleb inimesi hoidma raha säästukontol. Madala sissetulekuga inimestele on alati õnnemängud meeldinud ning neil on tavaks loosimispäevi pikisilmi oodata. Aga tõelise vajaduse korral saavad nad oma raha kätte.
    Sellistel loteriivõlakirjadel on pikk ajalugu. Inglismaa valitsus andis juba 1694. aastal välja 10%-lise tootlusega 16-aastase võlakirja, mille nimeks oli Miljoniseiklus ja mille omanike vahel loositi igal aastal välja võitjad.
    Ka Harold MacMillani valitsus lõi Suurbritannias 1956. aastal loteriivõlakirjade programmi. Algul tekitas programm vastukajasid, sest seda peeti ebamoraalseks, kuna see seostus hasartmängudega. Kuid programm kasvas ning täna on lisapreemiat pakkuvad võlakirjad 23 miljoni inimese säästuportfellis ehk ligi 40%-l Suurbritannia elanikkonnast. Ka teised riigid, sh Rootsi, on sarnaseid võlakirju välja andnud.
    USAs pole sellised säästmist ergutavad võlakirjad veel populaarsust võitnud. Tufano mõte on neid esialgu populariseerida koostöös eraettevõtetega, kes avavad soovijatele kontod, mille vahel loositakse välja auhinnad.
    Mõned parimad finantsuuendused on tegelikult sadu aastaid vanad ning sellised inimesed nagu Yunus ja Tufano tõestavad, et neid on võimalik tänapäeva tuua ja kohandada. Nende omakasupüüdmatus inspireerib loodetavasti teisigi finantsjuhte ning lubab paremat tulevikku ka neile, kes seda kõige enam vajavad.
    Copyright: Project Syndicate, 2007. www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.