• OMX Baltic−1,26%301,47
  • OMX Riga−0,19%890,9
  • OMX Tallinn−0,84%2 053,54
  • OMX Vilnius−0,2%1 196,58
  • S&P 500−1,13%5 976,97
  • DOW 30−1,79%42 197,79
  • Nasdaq −1,3%19 406,83
  • FTSE 1000,37%8 883
  • Nikkei 2251,26%38 311,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,06
  • OMX Baltic−1,26%301,47
  • OMX Riga−0,19%890,9
  • OMX Tallinn−0,84%2 053,54
  • OMX Vilnius−0,2%1 196,58
  • S&P 500−1,13%5 976,97
  • DOW 30−1,79%42 197,79
  • Nasdaq −1,3%19 406,83
  • FTSE 1000,37%8 883
  • Nikkei 2251,26%38 311,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,06
  • 09.02.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlaste sääste paigutavad surmapõlguritest fondihaldurid

Raha investeerida soovivad eestlased põrkuvad ühe suure probleemi vastu. Eesti fondivalitsejad haldavad peamiselt selliseid aktsiafonde, mis on potentsiaalselt suure tulususega, aga millede risk on samuti võrdlemisi suur. Need on fondid, mis sobivad juba karastunud kõrgema riskitaluvusega investorile.
Seetõttu ei saa täielikult nõustuda nendega, kes soovitavad investeerimiseks kasutada aktsiafonde, väites, et seal töötavad kogenud spetsialistid, kes oskavad paremini riske hajutada võrreldes sellega, kui te investeeriksite ise.
Pigem sarnanevad meie fondihaldurid surmapõlguritega, kellele meeldib võtta kõrgeid riske ja hüpata pea ees vette tundmatus kohas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Läinud detsembri keskel korraldas investeerimisfirma Suprema klientidele seminari pealkirjaga Kullapalavik, kus tutvustati investeerimisvõimalusi endise Nõukogude Liidu riikidesse, välja arvatud Venemaa. Eelkõige näeb Suprema võimalusi maavaradega seotud tööstusharudes. See pole mitte üksik näide, vaid pigem on tegemist uue trendiga.
Pool aastat tagasi lõid Hansa investeerimisfondid Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafondi ning Kesk-Aasia Aktsiafondi, mida pakutakse avalikult kõikidele väikeinvestoritele. "Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Aktsiafondi eesmärk on pakkuda tavainvestorile juurdepääsu kogu Ida-Euroopa kinnisvarasektori arengule," seisis fondi tutvustavas pressiteates.
Kesk-Aasia aktsiafond investeerib sealses regioonis, Kasahstanis, Turkmenistanis, Aserbaidžaanis ja Armeenias tegutsevate ettevõtete aktsiatesse. Tööstusharudest on varad paigutatud peamiselt nafta- ja maavaradega seotud ettevõtetesse. Fondijuht Robert Kitt rääkis jaanuaris toimunud Hansapanga investeerimisseminaril, et Kesk-Aasia aktsiafondist on 80% varadest paigutatud "Borati filmist tuntust kogunud Kasahstani firmade aktsiatesse".
Kõik see on ju iseenesest väga kena, sest maavaradega seotud investeeringud on viimase viie aasta jooksul olnud väga tulusad ning turumajandusele üleminevad endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid paistavad samuti olevat suure potentsiaaliga. Seetõttu on need fondid äärmiselt huvitavad ning kõrge riskitaluvusega investoritele kindlasti tänuväärsed täiendavad investeerimisobjektid, mis võiks hea õnne korral olla ka väga suure tulususega.
Kui algaja investor pöördub investeerimisspetsialistide poole küsimusega, kuidas alustada, siis kostab vastuseks üksmeelselt, et alustada tuleb fondidega, kus riskid on hajutatud.
Mis aga toimub tegelikult? Suve alguses, kui maailma aktsiaturgudel toimus aktsiate ulatuslik hinnalangus, läksid börsitoimetuse telefonid suurest helistamisest punaseks. Inimesed olid oma investeeringute pärast mures ning küsisid nõu, mida teha. Kas müüa või olla kannatlikud ja loota, et aktsiaturg hakkab taas tõusma?
Tegemist ei olnud inimestega, kes olid investeerinud aktsiatesse. Meie poole pöördusid väikeinvestorid, kes olid oma säästud usaldanud kohalike fondihalduritest professionaalidele, kelle kätes hakkasid aga need suure kiirusega kahanema.
Eesti suurima mahuga Hansapanga Ida-Euroopa aktsiafondi osak kaotas vähem kui kuuga 15 protsenti väärtusest, viimaste aastate suurima tootlusega Venemaa Aktsiafondi osaku väärtusest haihtus veerand.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selles polnud midagi üllatavat, sest maikuu korrektsioon tabas eelkõige arenevaid turge ning maavaradega seotud sektoreid, aga just nende sektorite ja regioonidega meie fondivalitsejate investeeringud piirduvadki.
Kohalike valitsejate pakutavate fondide valik ei paku väikeinvestoritele riskide hajutamist. Kõikide fondivalitsejate poolt pakutav menüü on sarnane - Kesk- ja Ida-Euroopa, millele lisandub Venemaa. Mõned aastad tagasi kohalike fondihaldurite suust eriti muid termineid peale KIE (Kesk- ja Ida-Euroopa) ei kuulnudki.
Kui Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudel saab tõusutsükkel üks kord läbi, hakkavad fondiosakute väärtused kiiresti kahanema. Ja alternatiivseid võimalusi investeerimiseks Lääne-Euroopa või Põhja-Ameerika aktsiatesse ei ole. Mis veelgi kurioossem, kohalikud pangad, mille laenurahad sõltuvad pea täielikult Skandinaavia maade emapankade suvast, ei paku mitte ühtegi fondi, milles on Skandinaavia ettevõtete aktsiaid.
Muidugi on loomulik, et kohalikud investeerimisfondid vaatasid esimesi investeerimisotsuseid tehes eelkõige Eesti ja lõunanaabrite suunas. Need on ettevõtted, mida me kõige paremini tunneme, ja keskkonnad, milles need ettevõtted tegutsevad, on samuti meile tuttavad. Samuti on mõnel määral arusaadav, et edasi liikusid fondivalitsejate pilgud Kesk- ja Ida-Euroopa suunas.
Nüüdseks reklaamivad aga fondivalitsejad oma fondijuhte kui väärtpaberiturgudel suurte kogemustega tegijaid. Kuid selle asemel, et pakkuda väikeinvestoritele piisavalt turvalisi arenenud riikide juhtivaktsiaid sisaldavaid aktsiafonde, mille aastane tootlus võiks olla stabiilselt 10 kuni 15 protsenti aastas, liiguvad fondvalitsejad surmapõlgurite kombel tundmatutesse.
Väitele, et olles kunagi Nõukogude Liidus ja osates vene keelt, oleme võimelised sealset olukorda adekvaatselt hindama, ei ole ma katet leidnud. Peamiselt kuuleb jutte selle kohta, mitu aastat nad meist arengus maas on. Kas aga need riigid, kui ehk Ukraina välja arvata, üldse arenevad samas suunas, mis meie? Ma kahtlen selles. Mis aga puutub sealsesse nafta-, aga eriti mäetööstusesse, siis julgen 15 aastat geoloogiaga tegelnuna väita, et selles valdkonnas on investorite jaoks lõkse enam kui küllalt.
Kullapalavikus said rikkaks vaid üksikud. Enamik õnneotsijatest surid kas nälga või tapeti maha. Ainus kullapalavikust alguse saanud firma, keda mina tean, on USA suuremate pankade hulka kuuluv Wells Fargo. Seega on kindlad võitjad, nagu alati, (investeerimis)pangad, investoritele jääb lootus, et õnn ei pööra nende suunas selga liiga vara.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele