Tallinnast Pärnu 1,5 tunniga

Kvaliteedihüpe rongiliikluses, mis tooks kiired ja mugavad rongid Eesti teedele, ei ole kauge unelm, vaid kokkulepete korral paari aasta küsimus. Välja tuleb vahetada veerem, tihendada sõiduplaani ning arendada infrastruktuuri reisirongide kiiruse oluliseks tõstmiseks ning läbilaskevõime suurendamiseks. Seda saab ellu viia ainult kompleksselt.

Edelaraudteel on reisijaist lähtuv soov ja kavatsus viia reisirongiliiklus uuele tasemele: Tallinnast Tartusse 1 tunni ja 40 minutiga, Tallinnast Narva 1 tunni ja 45 minutiga, Tallinnast Viljandisse ja Pärnusse 1 tunni ja 30 minutiga ning Tallinnast Raplasse 35 minutiga. Need on saavutatavad ajad, kui areng jätkub selge ja pikaajalise strateegia alusel.

Seejuures peab rongiühenduste arv ning igapäevane veomaht suurenema, näiteks 4 kiirrongipaarini Tallinn-Tartu lõigul ning vähemalt 3 paarini Narva, Viljandi ja Pärnu suunal.

Kiirete rongide loomise tuhinas ei tohi kõrvale heita täna teenindatavaid regionaalseid ühendusi, kuid sagedate peatustega reisidel peaksid sõitma regionaalsed väiksema koosseisuga rongid. Loomulikult peab reisija saama seda teenust võimalikult mugavates ja tänapäevastes rongides ning sellise hinnaga, mis on konkurentsivõimeline teiste ühistranspordiliikidega. Ja kindlasti odavam ning oluliselt keskkonnasõbralikum kui isiklikke sõiduvahendeid kasutades.

Kuidas jõuda soovitud tulemuseni hiljemalt aastaks 2010? Raudteeveerem ei ole kahjuks auto, mille saad salongist välja valida ja samal päeval sõitma hakata. Edelaraudtee on tänaseks tegelenud uute rongide hanke välja kuulutamiseks vajalike tehniliste tingimuste väljatöötamise ja turu-uuringutega enam kui aasta. Täna alustatud riigihange toob esimese siinseid tingimusi arvestava uue rongikoosseisu raudteele mitte varem kui aasta pärast. Pärast vajalikke proovisõite ja teste ning kasutusloa saamist hakkab lisanduma keskmiselt üks rongikoosseis pooleteist kuu jooksul.

Ilmselt võib tekkida küsimus, miks Edelaraudtee pole oma kavasid varem ellu rakendanud. Tuleb tunnistada, et ühe-aastaste lepingute korral on see võimatu. Mõju on avaldanud ka riigi senine heitlik suhtumine rongiliiklusse. Täna võime endale siiski tunnistada, et riik mõistab raudteetranspordi arendamise vajadust ja on oma suhtumist ka tegude kaudu väljendanud.

Autor: Kalvi Pukka