Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Budistlik tempel Vene kultuuri südames
Peterburis asuva budistliku templi ajaloos on mõndagi müstilist. Ehitatud 20. sajandi alul, suletud stalinlike repressioonide tagajärjel 1938 ja taas tegutsev aastast 1990, on see suurejooneline ja kaunis ehitis meile kõige lähem budistlik pühakoda. Templi sünniloos on oma osa ka Eesti esimesel budistil Karl Tõnissonil ehk Paljasjalgsel Tõnissonil.
Venemaa budismi isa, 13. dalai-laama õpetaja Agvan Doržijev usaldas Tõnissoni sedavõrd, et nimetas Eestimaal sündinud bodhisatva Sankt-Peterburgi templi eestseisjaks.
Tänapäeval tegutseb kaunis ümbruses, Malaja Neva ääres kõrguv tempel nii kloostri kui pühakojana. Pidevalt elavad seal laamad Burjaatiast ja Tiibetist, toimuvad teenistused, kursused ja seminarid, tegutseb ravikabinet.
Hoone on budistlikus kontekstis eriline. Legend räägib, et hoone algse projekti autoriks oli dalai-laama ise, tegelikke projekteerijaid on mitu. Peterburi tempel on põhjamaiseid olusid arvestades graniidist, olles esimene budistlik tempel tolleaegses Euroopas.
Nii templi põnevast ajaloost kui ka üldse budismist siin põhjamaal saab kuulda täna Tallinna Ülikoolis Eesti Njingma korraldatud konverentsil "Budism ja Põhjala", kus ettekannetega esinevad orientalistid Eestist, Helsinkist ja Peterburist, näiteks L. Lapin, T. Pruuli, A. Kidron ja P. Kelder. Lisaks avatakse Tallinna Ülikooli Uus Sadama 5 õppehoone aatriumis Erki Meistri fotonäitus "Peterburi budistlik tempel".
Fotod: Erki Meister
Autor: Erki Meister