- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööliste massilist lahkumist ette ei ennustatud
Ohtude poolele asetas enamik hinnangu andnutest vaid kaubandusbarjäärid Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega.
Võimaluste reas pälvisid kõrgeima hinnangu Euroopa Liidu toetus tehnoloogia arendamisele ja innovatsioonile, koostöövõrgustikud erinevate Euroopa riikide ettevõtete vahel ja kapitali vabam liikumine.
Peamise konkurentsieelisena tõid 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumise perioodil küsitlusele vastanud juhid esile paindlikkuse uute ärivõimalustega kohanemisel.
2005. ja 2006. aastal tehtud lisaintervjuudest selgus, et ettevõtete jaoks on nüüd peamine rahvusvaheliste klientide tellimuste konkurentidest kiirem täitmine.
Samuti hinnati klientide uute vajadustega kohanemist ja erinevate tehnoloogiate kombineerimist, et klient ei peaks mitme allhankija poole pöörduma.
Kompetentset personali väärtustati 2004. aastal samuti konkurentsieelisena, kuid vähestes ettevõtetes oli läbi mõeldud pikaajaline personalistrateegia, mis arvestaks kvalifitseeritud tööjõu liikumist välismaale ja võimalust teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse spetsialiste, näiteks ekspordijuhte värvata.
Aasia firmade konkurentsivõime tunnetust ja vanade ning uute Euroopa Liidu liikmesriikide kulude taseme järkjärgulise ühtlustumise mõistmist peegeldab see, et aastaks 2010 asetas enamik vastajaid konkurentidest madalamad tööjõukulud konkurentsieeliste pingereas eelviimasele kohale.
Keskmise pildi taga eristuvad kolm erineva strateegilise suundumusega ettevõtete rühma.
Esimene rühm ettevõtteid, "efektiivsed allhankijad", panid lootuse senise allhankemudeli jätkumisele, kuid lootsid suurendada konkurentsivõimet uute seadmete hankimise kaudu, mis leevendaks oskustööliste lahkumist ettevõttest. Tuge uute tehnoloogiate rakendamiseks loodeti muu hulgas ka Euroopa Liidu toetatavatest arendusprojektidest.
Allhankijatel tuleks realistlikult hinnata, mitu aastat on veel võimalik loota madalamatele tööjõukuludele. Kui need on loetud aastad, tuleb aegsasti teha panus enda tootearendusele.
Võib siiski eeldada, et Euroopa Liidu arendusprojektidest on rohkem kasu ettevõtete rühmal, mille nimetuseks sobib "lüli tugevas rahvusvahelises firmas või koostöövõrgustikus".
Hetkel kuum
Paljude ELi arendusprojektide loogika on suunatud just piire ületavate koostöövõrgustike loomisele.
Koostöövõrgustikke kasutavad ettevõtted nägid teistest sagedamini ette muudatusi ettevõtte juhtimises. Nende sihiks on suurendada enda toodete müüki nii Euroopa Liidu turgudel kui ka sellest väljaspool.
ELi projektidest oodatakse eeskätt efekti uute toodete ja teenuste arendamiseks ja teabevahetuseks. Sellesse tüüpi kuulub rohkem välisomanduses olevaid tootmisettevõtteid, aga ka teabemahukaid ettevõtteid. Neid ettevõtteid oli meie küsitluses kõige rohkem, 40.
Ülejäänud ettevõtteid iseloomustab strateegiline suund "võimalused mitmel rindel". Oodatakse tööjõu liikumist Eestist välja, aga ka vastupidises suunas. Enda toodete müügi kõrval ELi turgudel tuntakse huvi litsentside ostu-müügi vastu. Konkurentsieeliste hulgas on teistest kõrgemal kohal nii kõrgem tootlikkus kui ka ettevõtte soodne asukoht.
Ka Eesti kapitalile rajatud keskmistel ja väikestel firmadel soovitaks rahvusvaheliste koostöövõrgustike võimalusi paremini kasutada. Interneti kaudu teavet jagavad ja uusi tooteid arendavad võrgustikud on 21. sajandil üks võimalus, kuidas väikesed ettevõtted suudavad suurkontsernidest paindlikumalt uute ärivõimalustega kohaneda.
2004. aastal, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, küsitleti Estonian Business Schooli uuringus 87 ettevõtte juhte, et mõista nende nägemust Euroopa integratsiooniga kaasnevatest ohtudest ja võimalustest.
Kõige tähtsamaks pidasid vastajad tollal ühtsete sanitaar- töö- ja keskkonnakaitse nõuete ning Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega tekkivate kaubandusbarjääride mõju ettevõttele. Tööjõu vabam liikumine jäi tähtsuse pingereas kolmandale kohale.
Hetkel kuum
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
“Naised tipus” sarja uus lugu
Investor Toomase kommentaar
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Podcastid
Enimloetud
1
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
4
5
Viimased uudised
“Naised tipus” sarja uus lugu
Tagasi Äripäeva esilehele