Liimpuiduga saab sillata puittaladest pikemaid avasid

Artikkel

- Uudised
- Ketlin Priilinn
- 27. veebruar 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liimpuiduga saab sillata puittaladest pikemaid avasid
Liimpuit sobib Puumarket ASi puidu ostujuhi Urmas Liivaku kinnitusel hästi siis, kui suurt detaili ei saa teha palgist. Seega tuleb tala või detail kihiti kokku liimida. Lisaks saab liimpuidu abil detaili kvaliteeti korrigeerida vastavalt vajadusele, lõigates välja loodusliku puidu defektid (oksaaugud jne).
Välitingimustesse soovitab ta valida veekindla liimiga liimpuitu, sisetingimustesse piisab ka lihtsalt niiskuskindlast liimpuidust. Vajaliku tugevuse ja kandevõime arvutamine võiks Liivaku arvates jääda professionaali tööks.
Liimpuidu puudusena märgib Liivak selle suhteliselt kõrget hinda võrreldes saematerjaliga.
ASi Puukeskus puutööstuse müügijuht Eero Rakaselg ütleb, et materjali hööveldatud lamellide paksus on reeglina 30-40 mm. Nende liimimiseks kasutakse reeglina niiskuskindlaid liime.
Liimpuittalad on reeglina kuni 40 m pikad. Samas toodetakse transpordiraskuste tõttu aga valdavalt kuni 12,5 m pikkuseid talasid, mille lamelle pikendatakse sõrmjätkühendusega.
Liimpuidu lamellide toormeks on tavaliselt kuusk ja mänd, väga harva ka lehtpuit.
"Liimpuit on tänu ühtlustamisefektile sama ristlõikega massiivpuidust kuni 80%, tavaliselt aga 20-40% suurema kandejõuga," selgitab Rakaselg.
Liimipuidu kandejõu määrab ära tugevusklass. Nõuetekohaselt toodetud liimpuit on toodetud, märgistatud ja kontrollitud standardi järgi - näiteks saksa standard DIN 1052.
Rakaselgi sõnul on liimpuidust konstruktsioonide eeliseks suhteliselt madal mass - ligikaudu 1/6 sama tüüpi betoonkonstruktsioonide ja ligikaudu pool raudtalade massist. See võimaldab toota materjalisäästlikke konstruktsioone eriti suurte sildeavadega ehitiste jaoks.
Liimpuidust konstruktsioone iseloomustab ka suur tulekindlus. Liimpuidust tala söestub põledes umbes 15 mm poole tunni jooksul. Samas saab tulekindlust tõsta mitmesuguste tulekaitsevõõpade abil.
Lisaks toodetakse liimpuidust ka painutatud ehituskonstruktsioone, mida kasutatakse kuplite, võlvide ja koorikkonstruktsioonide rajamisel, samuti kergeid ja tugevaid mööbliplaate.
Peamiselt kasutatakse liimpuitu kandekarkassides. Näiteks on seda kasutatud Pühajärve ja Pärnu veekeskustes, mitmetes tööstushoonetes ja automüügisalongides.
Liimpuit on ökoloogiline materjal, kuna tooraine on taastuv ja tootmiseks kulub vähe energiat. Samuti on tegu tugeva ning suhteliselt tulekindla materjaliga. Pole vaja karta, et konstruktsioon kokku kukuks. Puudusena võib mainida, et talad tehakse sageli väga pikad, nii et nende transport on keeruline. Meil toodetakse liimpuitu juba 30 aastat ning tänaseks peaks see materjal olema üsna hästi kättesaadav.
Hetkel kuum