Jaak Mae sõitis Sapporos välja enda
klassikamaratonide kõrgeima koha – kaheksanda – ja oli saavutusega äärmiselt
rahul: "Tulemus korvab kõik MMi eelnevad ebaõnnestumised." Senine parim koht,
üheksas, oli pärit 2003. aastast Holmenkollenist, kirjutab SL Õhtuleht.
Finišis vajus Mae kooku ja haaras kõhust, enam kui kümme kilomeetrit tuli tal krampidega võidelda. "Jalad olid korras, kuid käed olid kanged ja kõht krampis," tõdes ta. "Valu lõi sisse ja ma pidin otsima asendit, kus oleks võimalik sõita. Tõusudel polnud lugu, kuid tasamaal oli raske. Ei saanud end piisavalt kummargile lasta, sest sealt poleks enam püsti tõusnud."
Kõhukrambid polnud Mae ainsad mured. Esimesel ringil ta kukkus, ent upitas end püsti ja hakkas tasapisi peagruppi tagasi nihkuma: "Võtsin asja rahulikult, 50 kilomeetrit ikka. Kui vaba koha leidsin, trügisin sinna vahele, ja nii aina edasi," selgitas ta grupi püüdmise taktikat.
Pärast poolt distantsi jäi Mae paaril korral eessõitjaist maha, kuid vedas end peagi järele: "Ei tahtnud end ribadeks sõita. Suusad olid head – pole sel Fischeril häda midagi – ja kuna ees tööd ei tehtud, libisesin järgi."