SEB Group: Eestis võib vajalikuks muutuda karm fiskaalpoliitika

"Jälgime situatsiooni arenemist Baltikumis väga tähelepanelikult," tunnistab Swedbank korporatiivkommunikatsiooni osakonna juht Henrik Kolga. "Seetõttu ei olnud meie jaoks uudiseks Standard Poor's raport. Pangad kinnitavad, et reaktsioon börsiturgudel Läti reitingu alandamisele oli märgatav. "Kuid hea, et see toimub täna, kui olukord on juhitav," märgib Kolga.

Panga andmetel juba tegeleb Läti valitsus ülekuumenemise riskidega, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom. Peaminister Aigars Kalvitis andis mõista, et riigis oodatakse kinnisvaratehingutele uusi makse investeeringute ümbersuunamiseks ekspordile orienteeruvasse sfääri: "Meie ainult tervitame seda sammu ja oleme kindlad, et fiskaalpoliitika on Lätile pehme maandumise tagatis." Swedbank kinnitab samuti, et töötas aktiivselt Läti Pangaga inflatsiooni alandamise meetmete plaani väljatöötamisel, mille Läti valitsus avalikustas kuuendal märtsil.

Swedbank-is ei usu seda, et võlakoormuse kiire kasv ja kõrge inflatsioon püsivad Balti regioonis kaua. Vaatamata sellele, et olukord Lätis ja selle reitingu alandamine tegid Swedbank ja SEB aktsiate hinnad kuue ja kolme protsendi võrra madalamaks, arvatakse seal, et teoreetiline kriis Baltikumis ei puutu Põhjamaid.

"Baltimaad moodustavad väga väikese osa regiooni üldmajanduses," veenab Kolga. Kuid mullu teenis Swedbank just Baltimaades 22 protsenti kasumit. Swedbank ei usu üldse seda, et siin toimub majanduse langus.

"Eesti ja Läti annavad selgeid ülekuumenemise märke juba ligi pool aastat-aasta," tunnistab SEB Group suhtekorraldusosakonna juhataja Elisabeth Linge Bergman. Vaatamata sellele ei usuta ka SEB-is doomino efekti ja majanduskriisi kõigis Balti riikides - olukord pole kõige teravam, kuid on risk, et Läti lati liignärvilisus kestab veel mõne aja.

Teiselt poolt pani tekkinud paanika Läti valitsust rakendama meetmeid olukorra stabiliseerimiseks. "Tulevikus võib ka Eesti vajada karmi fiskaalpoliitikat," oletab Bergman.