- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lääne-Euroopa kaotab idale
Bulgaaria ja Rumeenia liitumise järel sai Euroopa Liit endale juurde 30 miljonit kodanikku. 2004. a laienemisel suurenes ELi 75 miljoni kodaniku võrra. Mida tähendab see Lääne-Euroopa tööjõuturule?
Poliitikud väidavad, et kuigi mõned torumehed liiguvad läände ja ettevõtted itta, suureneb Lääne-Euroopas ekspordi kasvu toel kokkuvõttes töökohtade arv.
Kindel on see, et laienemine on seadnud Lääne-Euroopa ülitugeva palgakonkurentsi surve alla. Kui vanas Euroopas teenib tööstussektori tööline keskmiselt 26,09 eurot tunnis, siis Rumeenias keskmiselt 1,60 ja Bulgaarias vaid 1,39 eurot.
Veendumus, et laienemine itta loob Lääne-Euroopas töökohti, põhineb eeldusel, et Ida-Euroopa madalapalgalised töölised täiendavad ja tõstavad nõudlust Lääne-Euroopa tööliste järele. See on aga vaid osaliselt nii.
Tõepoolest vajatakse Lääne-Euroopa insenere, et disainida maailmaklassi tooteid, mida töölised ida pool saaksid toota. Ka juhtimisoskustega inimesi läheb tarvis, et integreerida uusi ELi töölisi Euroopa majandusse.
Kuid suurema osa tavaliste töötajate jaoks on Ida-Euroopa tööjõud asendajaks, mitte täiendajaks. Neid tabab konkurents tööjõu poolt, kellel on sarnased oskused ja ambitsioonid, kuid väiksem palk.
Seega tähendab laienemine itta tööjõuturu jaoks seda, et nõudlus kõrgelt kvalifitseeritud Lääne-Euroopa tööjõu järele suureneb, kõigi teiste tööliste järele aga langeb ning kokkuvõttes töökohtade arv Lääne-Euroopas väheneb. Kui lääne tööjõuturg jääb sama jäigaks kui seni, on see on paratamatu, sest palkade paindlikkuse aste on idas ja läänes erinev. Läänes piiravad kõikumisi palkades kollektiivlepingud ja miinimumpalgad.
Ning kuna töötus kõrgelt kvalifitseeritud töötajate seas on niigi madal, siis tähendab suurenenud nõudlus neile pigem kõrgemaid palku kui tööhõive suurenemist .
Kuid kui eksport suureneb, siis peavad tootmisfaktorid - kapital ja tööjõud - majandussektorite vahel liikuma. Kuna eksportkaupade tootmine vajab palju kapitali ja teadmisi, siis vähendab see veelgi vajadust väheste oskustega tööliste järele.
Seega pole jutt sellest, et laienemine itta loob Lääne-Euroopas töökohti, muud kui vaid tühipaljas poliitiline retoorika.
Copyright: Project Syndicate, 2007. www.project-syndicate.org
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele