Strandberg: tarbimise maksustamist tuleks suurendada

Standberg vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kas ja mille poolest erinevad Eesti rohelised teistest Euroopa rohelistest parteidest?

Iga maa rohelised on oma maa keskkonna nägu. Meie keskkond on energiaraiskamise nägu ja nende probleemidega me peamegi tegelema. Selles osas oleme me kindlasti mõnevõrra tehnoloogilisemad, kui nii mõnedki meie Euroopa kolleegid seda on.

Mida teeksite maksudega teisiti, kui oleksite peaminister?

Ei mängiks nendega loomulikult. Aga püüaks kindlasti suurendada ressursside ja tarbimise maksustamist, selmet maksustada isikute tulusid. Aga selles suunas liiguvad praegu ka koalitsiooniläbirääkimised.

Teie erakond on põhimõtteliselt vastu Eesti riigi osalemisele Ignalina tuumajaama projektis. Missuguse kompromissini Te olete kõneluste käigus jõudnud?

Veel ei ole kompromissini jõutud, aga kui selline kompromiss sünnib, tuleb kindlasti teha piisav tasuvus-, riski- ja keskkonnaanalüüs. Tuumajaama rajamine on riskantne ka majanduslikus mõttes. Viimase aastaga on uraan läinud topeltkalliks ning ilmselt läheneb selle hind naftas oleva enrgia hinnale. Tuul, millega me tuumaenergiat võrdleme, ei maksa aga ka tulevikus kütusena suurt midagi.

Kas sotsiaalmaksureform, mille olete välja käinud, saab Teie valitsuses oleku ajal teoks?

Me oleme välja pakkunud idee, et sotsiaalmaks võiks olla brutopalga osaks, kinni peaks selle loomulikult tööandja. Töövõtja aga näeks selle muutuse tõttu enda kogu välja teenitud rahasummat. See on märgiliselt oluline muutus. Riigi maksulaekumised selle tulemusena arusaadavalt ei muutuks.

Palju on räägitud Saaremaa püsiühendusest. Milline on teie erakonna seisukoht nii keskkonnamõjude seisukohast kui ka majanduslikust poolest?

Küsimus on ju selles, mis on püsiühenduse eesmärk. Turismimagnetiks on selgelt pigem Saaremaa kui Poolsaaremaa. Korralike ettevõtlusinvesteeringute tulemusena võiks väheneda ka vajadus kaubavahetuse ja mandrile tööletõttamise järele. Kümne aasta pärast, kui seda silda ehitama hakatakse, maksaks see juba oma 10 miljardit krooni. See on siis ca 250 000 krooni iga saarlase kohta - võib arvata, et ka väiksema summaga on Saare ja Muhu majandus muudetavad isetoimivamaks.

Olukorra lahendaks konkurents praaminduses ja keskkonna mõttes säästlike ja bioloogiliste kütuste kasutamine jõuallikatena.

Autor: ÄP