Eestist voolab järjest rohkem raha välja

Viimase aastaga on defitsiit märgatavalt kasvanud. 2005. aasta kokkuvõtteks oli see 10,5% ehk 4,3% vähem.

Peamiste põhjustena tõi Eesti Pank välja selle, et meie ekspordimaht on langenud ja majandus sisenõudluse tõttu kasvanud. Kõige selgemalt väljendub sisenõudluse tugevnemine kaupade ja teenuste bilansis, kus sisse- ja väljaveo vahe suhtena SKPsse oli 2006. aastal ümmarguselt nelja protsendi võrra suurem eelnenud aasta näitajast.

Kaubabilanssi analüüsides tuleb panga teatel rõhutada, et peale Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei ole enam võimalik täpselt eristada transiidi iseloomuga kaubavooge ja sisenõudlus võib olla üle hinnatud. Näiteks võib küsida, kui suur osa möödunud aasta lõpuks maale toodud autodest ja kütusetonnidest olid mõeldud Eestis kasutamiseks ning kui suur osa liigub hiljem edasi.

Ka peab meeles pidama, et peale ELiga ühinemist on igal aastal väike sisseveo suurenemine seotud ka nn eurorahade sissevoolu kasvuga. Euroopa Liidu eelarvest rahastatakse reeglina pikaajalisi projekte ja seetõttu tuleks nende mõju eristada lühiajalisest nõudluse-pakkumise poolt veetud arengust.

Need selgitused aga ei muuda üldist hinnangut. 2006. aasta teisel poolel ja eriti neljandas kvartalis oli märgata sisenõudluse kasvu taaskiirenemist. Tegemist oli laiapõhjalise nähtusega ja seda ei enam seostada vaid kinnisvara sektoriga nagu näiteks möödunud aasta esimesel poolel.

Rahastamise poolel oli olukord tavapärane. Teenitud kasumist Eestisse jäetud summad moodustasid 6,5 protsenti aasta SKPst ning Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogumaht ulatus aasta lõpuks 95 protsendini SKPst. See on rohkemgi kui varasematel aastatel ja näitab välisinvestorite jaoks soodsa ärikliima püsimist.

Loogiliseks võib ka pidada aeglaselt suurenevat raha väljavoolu väärtpaberite vormis. See protsess peegeldab säästmise suurenemist Eestis ning sellest tulevat vajadust välismaale tehtavate rahapaigutuste abil riske hajutada.

Nii nagu ka varasematel aastatel, oli umbes pool raha sissevoolust tingitud laenudest. 2006. aasta lõpu seisuga oli Eesti majanduse netovälisvõlg, st finantsvarade ja -kohustuste vahe, 27 protsenti SKP suhtes ning koguvälisvõlg 96 protsenti SKPst.

Eesti Pank ootab käesoleval aastal kapitali sissevoolu stabiilset jätkumist, kuigi jooksevkonto puudujääk eeldatavasti kahaneb. Majanduspoliitiliselt on oluline eelarve hoidmine ülejäägis ning tootlikkuse kasvu soodustava ärikeskkonna säilimine.

Eesti ja mitme teise ELi uusliikme jooksevkonto puudujääk on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kõrge. Siiski märkis reitinguagentuur Moody's hiljuti, et peab alusetuks kartusi, et mõnede Euroopa Liidu uute liikmesriikide jooksevkonto defitsiit tekitaks 1997. aasta Aasia kriisile sarnase olukorra.