• OMX Baltic−0,9%299,68
  • OMX Riga−0,8%879,8
  • OMX Tallinn−0,33%2 056,64
  • OMX Vilnius−0,05%1 191,95
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,33%8 814,5
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • OMX Baltic−0,9%299,68
  • OMX Riga−0,8%879,8
  • OMX Tallinn−0,33%2 056,64
  • OMX Vilnius−0,05%1 191,95
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,33%8 814,5
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,85
  • 26.06.06, 13:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jooksevkonto puudujääk on hakanud suurenema

Esimese kvartali maksebilansi andmed kinnitavad kuistel kiirhinnangutel põhinenud arvamust, et jooksevkonto puudujääk on hakanud taas suurenema.
Puudujääk moodustas esimese kvartali oodatavast sisemajanduse koguproduktist ligikaudu 16 protsenti, teatas Eesti Pank. Samas jäi nelja viimase kvartali keskmine puudujääk endisele tasemele, ulatudes 12 protsendini oodatavast SKP-st.
“Positiivse uudisena püsib kaubaekspordi kasvutempo võrreldes välisriikidega vägagi kiire. Seega jooksevkonto puudujäägi taas suurenemise taga ei ole konkurentsivõime halvenemine, vaid sisenõudluse, eelkõige investeeringute kasv,” märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.
Saarniidu sõnul kaasneb kiiresti suurenevate investeeringutega väliskapitali jätkuv ulatuslik sissevool, mida osaliselt tasakaalustab valitsussektori suurem säästmine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaubandusbilansi analüüsi seisukohalt on välistasakaalu halvenemise taga muutused transiidiäris ja nn allhanke sektoris, mis on viinud varude suurenemisele.
Väliskapitali sissevoolus oli tavapäraselt suur roll otseinvesteeringutel. Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusumma oli jooksevkonto puudujäägist küll suurem, kuid oli samal ajal mõjutatud võla iseloomuga üksikutest suurtehingutest. Seetõttu jätkus aasta alguses ka välisvõla suurenemine.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb tänavuseks jooksevkonto puudujäägiks 9,6 protsenti SKP-st.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele