Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Logistikaharidus vajab edendamist

    Kõigepealt õppejõududest. Tehnikakõrgkoolis on väga häid ja innustavaid õppejõude, kuid kahjuks on siiski palju õpetajaid, kes eriala omandamisele oluliselt kaasa aidata ei suuda. Liiga sageli tuleb ette olukordi, mil lektor monotoonsel häälel ainet lugedes hävitab igasuguse sügavama huvi potentsiaalselt huvitava problemaatika kohta. Või siis peetakse loeng kiirustades ning pealiskaudselt.
    Tasub meeles pidada, et õppejõudu on tulnud kooli kuulama klassitäis õpilasi, seega tuleb austada ka nende aega ja anda endast maksimum. Õppejõu pingutused ei jää märkamata ning mõlemapoolse koostöö tulemusena on võimalik saavutada sünergia, mis viib efektiivsete tulemusteni.
    Taanis toimunud uuringute põhjal on täheldatud, et 24 tundi pärast traditsioonilist loengut mäletab õpilane ca 5% aine sisust, materjali lugemise korral see number juba kahekordistub ning loengutes audiovisuaalseid vahendeid kasutades on tudengil meeles juba ligi 20% ainest. Veelgi efektiivsemad meetodid on selle uuringu järgi demonstratsioonid, diskussioonid ning muu praktiline tegevus. Lääne-Euroopas on väga levinud ka rühmatööde ning õpetaja-õpilase vahelise arutelu kasutamine aine omandamisel. Miks mitte rakendada seda pidevalt ka meil - suhtlemine on ju logistikatudengite tulevase töö üks olulisemaid osasid.
    Noori logistikatudengeid valdab tihti ajanappus ning ka koolitööga edukalt hakkama saamiseks on vaja efektiivselt tegutseda.
    Koolis veedetud ajast tuleb võtta maksimum ja vältida tasub infomüra. Anu Virovere on öelnud, et üks ajadefitsiidi põhjusi on informatsiooni üleküllus. Infot on palju ja seda kätte saada on äärmiselt lihtne, kuid selle seast vajaliku ja olulise info leidmine on väga raske, kui mitte võimatu.
    Tihtipeale ei suuda õppejõud aines peituvat juhtmõtet konkreetseks teha, vaid räägib väga laialt ja kõigest. Oluline oleks põhiideed rõhutada ja korrata. Positiivne kaasaaitav lisa oleks enne semestri algust koostatav loengute kava, mis annaks hea ülevaate ning ettekujutuse vastavast loengutsüklist.
    Olles Tehnikakõrgkoolis lõpetanud kuuenda semestri, tuleb tunnistada, et tihti napib süsteemsust ja kooskõla erinevate ainete vahel. Liiga sageli esitavad õppejõud küsimusi, et kas seda on teile räägitud? Õppekavad peaksid olema koostatud nii, et iga õppejõud teab täpselt, mida õpilased teavad ning mida mitte.
    Positiivne on, et hetkeseisu tõsidust on märgatud ning alustatud on probleemide kaardistamisega.
    Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikatudengite ja vilistlaste tagasisidest selgub, et keeleõppele tuleks rohkem panustada.
    Lisaks sellele, et erialaaineid ja valikaineid on vastanute arvates vähe, võib ankeetidest välja lugeda ka vajadust rohkemaks keeleõppeks ning suhtlemiseks.
    Väikeriigi kodanikena on meil väga tähtis rääkida tipptasemel erialast inglise keelt. Väga palju aitaks sellele kaasa võõrkeelse ainemooduli koostamine.
    Praegu saab Tehnikakõrgkool välistudengeid ainult praktika või projektikirjutamise raames vastu võtta. Tulevikus võiks aga lisanduda ka näiteks rahvusvahelise logistika ainemoodul.
    Ma ei väida, et koolis antav haridus on halval tasemel, kuid üliõpilasena olen kindel, et seda on võimalik mitmeid kordi paremaks ja efektiivsemaks ning huvitavamaks muuta.
    Austusest põhikohaga teoreetikute vastu leiavad tudengid, et rohkem tuleks õppesse kaasata praktikuid.
    Läänenaabrite juures on väga levinud, et ettevõtjad tahavad pärast ettevõtluskarjääri anda midagi ühiskonnale tagasi ning suunduvad kooli õpetama, osates seejuures ka reaalsetest kogemustest rääkida. Sellise tendentsi toimimiseks läheb meil aga ilmselt veel palju aega.
    Miks mitte algatada ka programm "Ettevõtjad kõrgkooli", mille raames võiksid käia ettevõtjad koolides osalise koormusega loenguid pidamas.
    Logistikaharidusele annaks see palju juurde.
    Sellegipoolest on koolide ja ettevõtete koostöö parendamise esimesed sammud näha.
    Näiteks ettevõtjate korraldatud päevaste ekskursioonide või ettevõtete külastuste näol.
    Õppekavade ning sellest tingitult bakalaureusekraadi omandanute hariduse vastavus tööturu vajadustele on meie ühiskonnas terav probleem.
    Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengina eelistaksin suuremat valikuvabadust ainete deklareerimisel, teooria käsitlemist näidete varal, kus ja kuidas omandatud teadmisi ka praktikas rakenda. Õppetöö muutub oluliselt mitmekesisemaks, kui loenguid tulevad andma lisaks põhiõppejõule külalislektorid ning praktikud ettevõtetest. Unustada ei saa ka võõrkeeli, mis annaksid logistikaharidusele parema kvaliteedi. Lisaks universaalseks peetavale inglise keelele tagab globaliseeruvas maailmas konkurentsivõime hoopis natuke vähem populaarsemate keelte oskus. Samuti hindaksin ülikooli abi tudengile praktikakoha leidmisel ja just pigem firmadesse, mis ei ole niivõrd seotud transpordi korraldusega, vaid vastupidi, näiteks tootmisettevõtted, pangad, haiglad jne, kus samuti rakendatakse logistikat. Sellised esialgu tavatuna tunduvad praktikakohad aitaksid laiendada logistika mõistet, mis meie Eesti ühiskonnas on defineeritud justkui transpordikorraldusena.
    Mõistetamatuks jääb, miks TTÜs logistika eriala ehitusteaduskonna alla kuulub - neid saaks seostada küll ilukirjanduslike mõttekäikude kaudu, kuid realistlikul praktilisel tasandil leian, et antud eriala kuulub pigem majandusvaldkonda.
    Autor: Martin Raud
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.