Gladiaatorite sõjakad mängud

K-1 on võitlusspordi suundumus, mille harrastajad kohtuvad poksiringis ning kasutavad vastase ründamiseks poksikindaid, lubatud on löögid ka jalgade, põlvede ning peaga. See on ala, milles keelatud lööke on minimaalselt ning vastase peataolekut ära kasutades võib lüüa ka näkku ja allapoole vööd.

Teha võib kõike, mis teist otseselt ei tapa: tohib ka hammustada, kui võimalus avaneb.

Võitlus sarnaneb suuresti teisele nappide löögipiirangutega spordialale Mixed Martial Arts (MMA), kuid erinevalt MMAst, mis võib üle minna ka maadluseks, tohib K-1 toimuda vaid püsti ning on vaatajale seetõttu paremini jälgitav. Brutaalse jõudemonstratsioonina näivatest kahevõitlustest lõpeb 80% vastase no-kaudiga.

Võistlustel Saku Suurhallis osalevad Jaapani, Saksamaa, Soome, Poola, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu ja Eesti sportlased. Jõhkravõitu etendust saadab spetsiaalselt kujundatud heli- ja valgusetendus. Kostüümide ning muusikavaliku üle otsustab iga osaleja ise, et sellega juba ette publiku poolehoidu kujundada. Loomulikult on kohal ka ilusad tüdrukud, kes silmailuna nii mehelikelt mängudelt kohe kuidagi puududa ei saa.

K-1 võitlusstiil sai alguse Jaapanis 1993. aastal ning see ühendas ida kahevõitluse mitmesugused vormid suurejooneliseks etenduseks. K-1 ringi astuvad poksijad, samuti karate, kikkpoksi, džudžitsu ja Tai poksi harrastajad. Võitluse karm spetsiifika eeldab mitmekülgset ettevalmistust.

Etendus on tänapäeval eriti Aasias väga populaarne ning vaatemängu võitjaid koheldakse tõeliste kangelastena.

"Eestlastele on K-1 võib-olla võimalus leida üles oma Kalevipoeg," ülistab spordiklubi "Garant" president ning K-1 võistlussarja esindaja Eestis Igor Šinkevitš, kes loodab, et Eestis siiani vähe tuntud spordiala võib siingi populaarseks saada.

Kalevipoja nime kasutab Šinkevitš suure tunnustusena - mees, kes selle tiitli kord võiks pälvida, pole kindlasti vihane löömamees, kes kõigil ninad üles suudaks lüüa, vaid vägilane, kellele ei leidu vastast ei jõu, osavuse ega tehnika poolest.

Eesti Spordiklubi Garant nõustaja Indrek Põldvee hinnangul pole K-1 jõhker ja hoolimatu jõudemonstratsioon, vaid peen enesekaitsmiskunst, mis nõuab sellega tegelejatelt väga head reaktsioonikiirust ning vastupanuvõimet. Olles ise spordiala harrastaja, peab Põldvee selle juures oluliseks treenitust ja kogemusi ning arvab, et korraliku ettevalmistusega võitlejate korral pole vigastusi tekitavaid lööke sugugi lihtne teha. "Treeningutes on K-1 palju leebem kui võistlusel," ütleb Põldvee. "Seal pole kellegi eesmärk teisele viga teha või nina veriseks saada."

Nendele, kes tulevad trennidesse oma agressiivsust välja elama, Põldvee seda spordiala ei soovita. Võitleja peab suutma säilitada külma närvi.

Põldvee andmeil tegeleb K-1 võitlusstiiliga Eestis umbes 200 huvilist.