Putini uus vaenlane: sukasäärde raha koguvad pered

President Vladimir Putini eestvedamisel kulutab Vene valitsus 100 miljonit dollarit ehk 1,154 miljardit krooni õpetamaks venelasi raha kasutama. Järjekordse rahvusprojekti käigus loodud õppeprogrammi saatis Venemaa rahandusministeerium juba kooskõlastamiseks majandusarengu ja kaubandusministeeriumisse.

Venemaa asepeaminister Aleksandr Žukov teatas sisevaenlase avastamisest 2006. aasta sügisel järgmiselt: "Kodanike ebaefektiivsus finantside juhtimisel võib endast kujutada ohtu stabiilsusele nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasemel."

Peites raha sukasäärde, varastavad venelased iseenda, pankade ja riigi tagant, jätkas Delovõi Peterburg. Teatavasti ei kasuta 40% Venemaa elanikest pangateenuseid. Sestap on suurriigi elanikud sukasäärde toppinud 80-100 miljardi dollari väärtuses sularaha. Valitsuse hinnangul on vaja venelasi veenda, et nad paigutaksid oma teenistuse aktsiatesse, osakutesse, võlakirjadesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.

Venemaa rahvuslik finantskirjaoskuse programm stardib juba 2007. aastal. Seda nõustab Maailmapank, kel on kogemused sarnaste projektide läbiviimisel. Vene kodudesse peidetud sularaha loodetakse taas käibesse tuua 5-9 aasta jooksul.

Mitmetes teistes riikides, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, jagavad riik ja kommertspangad omavahel finantskirjaoskuse programmi kulud. Raha kasutavad ära mittetulundusühingud. Nii kulutas suurpank JP Morgan ainuüksi 2006. a oktoobris tarbimiskrediidi konsultatsioonidele 47 miljonit dollarit. Selle raha eest õpetati laenuvõtjaile, kuidas võtta laenu nii, et kuivale ei jääks.

Kui Venemaal hakatakse lähtuma Ameerika mudelist, siis jagatakse inimesed viide ravigruppi. Vaestele õpetatakse, kuidas hoida kokku väljaminekutes. Noori juhendatakse vältima liiga julgeid laenuotsuseid. Nishigruppidesse kuuluvad ka vanurid, naised ja immigrandid, kellest igaühele on välja töötatud oma laenunõuanded.