Vene kasiinooligarh uurib Narvas kinnisvara ostu

Mitmed Narvas kinnisvaravahendamisega tegelevad inimesed kinnitasid sealkandis levivat juttu, et Venemaa uus hasartmänguseadus on toonud kasiinoärimehed Narva, Narva-Jõesuu ning Sillamäe piirkonda mängukohtade jaoks sobilikke ruume otsima.

Konkreetselt räägitakse Eestis kaubamärkide CityCasino ning Bally's Casino all tegutseva Ida-Euroopa suurima meelelahutuskontserni Ritzio Entertainment Group huvist avada vähemalt neli uut kasiinot.

Huvi on ajendatud Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt eelmise aasta lõpus allkirja saanud seadusest, millega määrati ära neli piirkonda, kus alates 1. juulist 2009 on lubatud kasiinod ning muud hasartmängukohad.

Las Vegase tüüpi hasartmängureservaadid tulevad tühermaale Altai krais Siberis, Primorje krais Kaug-Idas, Rostovi-Krasnodari piirkonnas ning Venemaa läänepoolseimas, Kaliningradi oblastis.

Lisaks keelatakse uue seadusega hasartmängud internetis ning karmistatakse mängupõrgutele seatud piiranguid.

Et Venemaal ligineb aastane hasartmänguäri käive 6 miljardi dollarini (ligi 70 miljardit krooni), siis on selge, et selle raha nimel tasub pingutada, et mänguritelt raha ikkagi kätte saada. Võrdluseks, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu andmetel oli Eestis 2006. aastal hasartmänguäri käive 1,68 miljardit krooni.

Miks peaks Peterburi või ka Moskva mänguhuviline sõitma Kaliningradi kusagile tühermaale, kui Eestis oleksid tal suurepärased võimalused mängukirge rahuldada. Lisaks asub Narva sama hästi kui Peterburi külje all.

Kreenholmil, mis plaanib lähiaastatel 800 töötaja koondamist, jääb üle ka kinnisvara. Ühe anonüümsust palunud tuntud narvalase sõnul on tekstiilivabrikus käidud Kreenholmi saarele kasiinokompleksi rajamise ideega.

"Mis puudutab Vene kasiinoärimehi, siis sel teemal me ei soovi kommenteerida," sõnas Kreenholmi peadirektor Matti Haarajoki. "Fakt on see, et Narva kinnisvara vastu on suur huvi."

Kohalikud kinnisvaraturgu tundvad inimesed peavad Kreenholmi saarel olevat kompleksi küll kasiino jaoks liiga suureks, kuid äripindade ning hotellide kõrval võiks kasiino seal koha leida küll.

Narva linnapea Tarmo Tammiste ütles, et ta pole isegi kuulujutu tasemel sellest midagi kuulnud. "Tean, et Kreenholm on esitanud küsimuse, kas linn takistaks nende kinnisvaraarendust. Aga ma ei saa aru, kuidas ja milleks peaks linn seda takistama," imestas ta.

Linnapea ei näe mingit probleemi selles, kui jõukad Vene turistid peaksid linna mängima tulema. "Narvas on juba praegu 5-6 kasiinot ning tüli pole nendest olnud."

Kinnisvarafirma Ober-Haus Narva kontori juhataja Viktor Veevo sõnul pöördusid Vene ärimehed tema poole juba eelmise aasta sügisel, et mängukohtadele ruume leida.

Samuti meenutas ta paari aasta tagust, ka ajakirjandusest läbi käinud uudist, et piirijõe sängi plaanitakse ehitada rahvusvaheline aasta läbi töötav veepark ning hotellikompleks, mille mõte oleks selles, et see asuks kahe riigi piiril ning töötaks mõlemalt poolt. See tähendaks, et sinna pääseks viisat vormistamata nii Eestist kui ka Venemaalt.

"Tean, et Ivangorodi linnapea ajas Eesti ja Venemaa piirile vabatsooni loomise asja. Ka sinna oleks tulnud kasiino," märkis Veevo.

Eestis kaubamärkide CityCasino ja Bally's all kasiinosid majandava OÜ CityClub juhatuse liikme Eno Juuli sõnul ei pea jutud nende suurest ruumide otsingust paika. "Meil on Narvas juba üks mängukoht ning teise jaoks on luba saadud."

Küll avaldab Venemaa uus hasartmänguseadus tema arvates kindlasti mingit mõju Vene mängijate suurenevale huvile Eesti vastu.

Olympic Entertainment Group ASi juhatuse esimehe Armin Karu arvates on suurel Venemaal mänguhuvilisi üksjagu, mistõttu võib Eesti populaarsus kasiinoturismi sihtkohana kindlasti kasvada. Küll muudab aga Venemaa kasiinoturistide Eestisse saabumise keeruliseks praegune viisaregulatsioon. "Seega on neil tõenäoliselt tehniliselt lihtsam reisida Kaliningradi. Samas laiemate reisihuvidega kasiinoturistid aga ei rahuldu tõenäoliselt Ida-Virumaaga, vaid eelistavad Eesti reisi planeerides sihtkohana Tallinna," rääkis Karu.

Igatahes on uue seaduse mõjul Ritzio Entertainment Groupi suuromanik Oleg Boiko juba teatanud, et asutab Venemaal toiduainepoodide keti, põhjuseks probleemid Venemaa hasartmänguturul. Esimesed poed tulevad Ritzio mängukohtadesse. Sel aastal on plaanis avada 87 kauplust ning järgmise nelja aasta jooksul veel 650.

Oleg Boiko on ajakirja Forbes andmetel 1,2 miljardi dollari suuruse varandusega Venemaa rikaste seas 37. kohal.

Sündinud on Boiko 28. septembril 1964. aastal Moskvas. 1988. aastal asutas ta kooperatiivi, mis tootis ja müüs arvutiprogramme. Kooperatiivi baasil lõi ta kontserni OLBI (Oleg Boiko Invest). 90ndate keskel peeti Boikod üheks väljapaistvamaks ärimeheks Venemaal.

Boiko oli muu hulgas Natsionalnõi Kredit Banki juhatuse esimees ning omanik.

Venemaa ajakirjandusest on läbi käinud, et selle panga kaudu rahastati kokaiinivedu Colombiast Venemaale ning pangas käis kuritegeliku raha pesu.

Boikol olid kauaaegsed lähedased suhted Venemaa ühe mõjukama kuritegeliku rühmituse, Solntsevo grupiga.

Samuti finantseeris pank kunagise peaministri Jegor Gaidari demokraatlikku parteid ning Boiko kuulus Jeltsini-aegsesse nn Kremli perekonda.

1995. aasta keskel piiras ta OLBI tegevust, jäi ilma pankadest Favorit, Natsionalnõi Kredit, Industriju-Servis ning lõpuks müüs Rahvusliku Reservpanga Gazpromile ning Gazekspordile. Pärast seda sõitis välismaale.

1996. aasta augusti lõpul viidi raskes seisundis Oleg Boiko selgroomurruga ühte Monaco kliinikusse.

Koos Aleksandr Abramo-viga loodud metallurgiaettevõttes Evrazholding müüs ta 2004. aastal oma osaluse 600 miljoni dollari eest maha ning keskendus seejärel hasartmänguärile.

Venemaal on hasartmänguäris neli suurt tegijat, kes kontrollivad enam kui poolt Moskva ning 40 protsenti regionaalsest mänguärist.

Nende seas on suurim Boiko osalusega Ritzio Entertainment Group, mis kontrollib Venemaal igat kümnendat mänguautomaati ning omab üheksat kasiinot.

Ritzio alustas 1992. aastal Moskvas mänguklubide ketiga Vulkaan. Küprosel registreeritud firma tegutseb lisaks Venemaale ka Ukrainas, Kasahstanis, Eestis, Lätis, Leedus, Rumeenias, Boliivias, Peruus ja Mehhikos.

Venemaa ajakirjanduse andmetel kuulub firmast 85 protsenti Oleg Boikole, Oleg Tšaminile, Boris Belotšerkovskile ja ühele USA kodanikule ning 15 protsenti firma juhtkonnale.