Suured linnad on väikestest targemad

Arizona ülikooli teadlased on uurinud erinevais maailma piirkondades asuvaid linnu ja nende kasvu ning sõnastanud mõned üldised seaduspärasused. Osalt käituvad linnad nagu elusorganismid – mida suuremaks nad kasvavad, seda enam nad tarbivad. Suhe linna suuruse ja ressursinõudluse vahel on enam-vähem lineaarne.

"On tõsi, et suurtel linnadel on palju probleeme, nad on ummistunud liiklusega, tekitavad rohkelt reostust ning kuritegevuse tase on kõrge," ütles Arizona ülikooli majandusteadlane Jose Lobo. "Samas on linnad oma suuruse tõttu ka innovaatilisemad ning loovad enam jõukust. Linnad tekitavad endale probleeme, kuid nad on ühtlasi ka ise nende probleemide lahenduse allikaks".

Lobo koos kaasuurijatega avaldas oma uurimistulemused ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Varem arvati, et linnad on nagu elusorganismid. Lobo aga väidab, et see metafoor ei ole päris õige. Organismide ainevahetus on seda kiirem, mida väiksem ta on. Linnade puhul on asi vastupidine. "Mida suurem linn, seda dünaamilisem, innovaatilisem ja kiirem. Bioloogiast me midagi sellist ei tunne," märkis Lobo.

Uurijate järeldused põhinevad Euroopa, USA ja Hiina suurte linnastunud alade andmetel. Uuriti mitmesuguste ressursside tarbimist, infrastruktuuri arengut ja kulutusi sellele, patentide arvu, teadus- ja arendustegevusega seotud inimeste arvu ning palgataset. Linnade suuruse mõõduks oli elanike arv.

Tulemused kinnitavad, et ressursside tarbimise poolest on elusorganismi metafoor peaaegu õige. Mida suuremaks linnad kasvasid, seda rohkem energiat nad vajasid, kuid suhe on pigem sublineaarne kui üks-ühene. Mõnevõrra üllatav oli uurijate jaoks aga asjaolu, et linnade suurenedes ei suurenenud nende loovus mitte lineaarselt, vaid tunduvalt kiiremas tempos. Mida suuremaks linn kasvab, seda kiiremini tema loovpotentsiaal paraneb.

"Ei ole päris nii, et kui linna elanike arv kahekordistub, siis ka tema loovus kahekordistub," märkis Lobo. Erinevate linnade puhul on suhe lineaarse ja tegeliku kasvutempo vahel erinev, kuid üldiselt jääb see vahemikku 1,13...1,34 korda.

"Me ei taha öelda, et kõigi suurte linnade hiilgav tulevik on garanteeritud, kuid ajalugu on näidanud, et linnad suudavad oma probleemidega toime tulla. Linnade puhul kehtib seaduspärasus – suur on tark," ütles Lobo.

Lobo lisas, et linnad on üheks inimajaloo suurimaks innovatsiooniks. "Me peame ümbersõnastama oma senised hoiakud linnade suhtes. Oleme harjunud mõtlema, et linnad on probleemide allikaks, kuid tegelikult on nad innovatsioonimootorid ning meid vaevavatele probleemidele tulevad lahendused reeglina just linnadest," lisas ta.

"Selle töö praktiliseks väärtuseks on tõdemus, et probleem pole linnades, probleemiks on tingimused, milles paljud linnkodanikud elama peavad. Me peaksime suunama oma jõupingutused sellele, et muuta linnad inimsõbralikumaks ning elatavamaks".

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.